Kas tõmmata numbrid alasti või ei?

Kaaskodanik ja investeerimisentusiast Rahakratt pani mulle südamele, et blogi huvitavamaks muutmiseks peaksin välja tooma ka kõik numbrid ning mitte leppima vaid protsentidega. See pani mind tõsiselt mõtlema, sest blogi kirjutamise soovile järele andes ei tulnud mul tegelikult pähegi, et peaks seal kõik numbrid must-valgelt välja tooma või veel vähem enda nime alt kirjutama. Miks?

Arvan, et siinkohal on süüdi see ajastu, kus meievanused on üles kasvanud ning mille taak jälitab meid tänapäevani.

Minu kooliaeg jääb täpselt Eesti taasiseseisvumise alguseaga, kus mäletatavasti oli tänu keerulisele olukorrale võimalik väikeste skeemitamiste abil suhteliselt kergelt rikastuda. Inimesed, kes tolle aja riigi ja ühiskonna toorust ära kasutasid ja endale suure varanduse kokku ajasid, said endale külge ka üsnagi halvustava nime “uusrikkad”.

Minu lapsepõlve saatis igatahes jooksvalt see mõte, et ausa tööga rikkaks pole võimalik saada ning kõik need, kes väidavad, et on, valetavad. Kui aga lapse sisse selline mõte on juba kord istutatud, siis on sellest väga keeruline lahti saada ja ega ma vist senimaani polegi päris saanud.

See ümmargune heietus toob mind nüüd tänapäeva ja selle põhjuse juurde, miks ma automaatselt tahtsin blogi kirjutada varjunime alt ning ilma konkreetsetest rahasummadest rääkimata – meie ühiskonnas tundub rahast rääkimine olevat selline piinlik teema.

Mul on sõprade hulgas päris mitmeid inimesi, kes tegelevad samuti väga aktiivselt investeerimisega ning üritavad ühel hetkel jõuda finantsilise vabaduseni, kuid on ka teine, tunduvalt konservatiivsem, pool. Mõne sõbraga on lausa kontakt sisuliselt katkenud, kuna nemad peavad rahast rääkimist tabuks ja rikkaid või selles suunas pürgivaid inimesi endiselt pool-pättideks.

Kas ma saan oma kompleksidest üle ja hakkan blogis ka numbreid kajastama? Ei oska hetkel öelda. Kuid mõtteseemne panin idanema ja lasen asjal veidi settida.

Avaldas Elunaut

Kontakti saab minuga e-maili aadressil tasane.investor@gmail.com.

4 kommentaari teemal “Kas tõmmata numbrid alasti või ei?

  1. Oleme ausad – suvaline inimene tänavalt, kes sinu blogi lugema satub libistab silmadega neist numbritest üle ja 5 minutit hiljem on need unustatud. Avalikud numbrid oleks head ainult sellepärast, et siis saab lugeja aru mis suurustest sa kirjutad ja kas saab sinuga samastuda või oled oma numbritega juba järgmises liigas. Lisaks oleks hea näha ka kuidas ja kui kiiresti su portfell kasvab ehk siis kas su investeerimisstrateegiast võiks ka teised õppida. Protsendid on toredad küll aga need ei anna midagi. Näiteks kui ütlesid, et su keskmine säästuprotsent on 66% – mis see annab? On suur vahe kas suudad sellise protsendi säästa 400 eurost või 4000 eurost. Esimesel juhul küsiks kuidas sa nii vähese alles jäänud rahaga oma kulud katta suudad, teisel juhul ütleks et nii vähe panedki kõvale nii suurest summast. Pealegi kui sa ei kirjuta oma näo ja nimega siis pole ju ka karta sõprade poolset uusrikkaks tembeldamist (kuigi siinkohal tuleb alati meeles pidada, et interneeduses tegutsedes ei oma sa kunagi 100% anonüümsust, alati on võimalik kuskilt su identiteet kätte saada kui kellegil väga suur tahtmine tekib) 😉
    Seega nii harva kui seda juhtub olen siinkohal Rahakratiga nõus. Numbritega oleks su kirjutisi huvitavam lugeda.
    Hea meel, et sule haarasid ja uusi rahablogisid juurde tekib. Edu ja järjepidevust kirjutamisel. Loodan, et ka edaspidi tuleb kirjatükke sama tihedalt nagu esimesel kuul, mitte ainult kord kuus . Ka muid raha teemalisi ja vahest ka mitte raha puudutavaid mõtteid on huvitav lugeda.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga