Viis säästunippi, mis reaalselt jätavad kuu lõpuks rohkem raha kätte

Kui oma palganumbrit teab iga inimene tõenäoliselt une pealt, siis sellel, kuhu see raha kulub, ei suudeta tihti silma peal hoida. Siinkohal pakun välja mõned enda poolt läbiproovitud säästunipid, mis aitavad kuu lõpus rohkem raha pangakontolt leida.

Enamus investeerimiskuradile käe andnud inimestest soovib järjest rohkem ja rohkem raha teenima panna ning seetõttu üritatakse suurendada oma sissetulekuid ja vähendada väljaminekuid. Kui Sa pole seni suur priiskaja olnud, siis annab sissetulekute suurendamine investeerimiskapitali kogumiseks parema efekti, kuid minu arvates on väga oluline üle vaadata ka oma väljaminekud ning kindlasti leiab iga inimene mõned kohad, kus päris märkimisväärsed summad kokku saab hoida.

Minu eesmärk oli enda eelarvest leida viisid, mis ei vähendaks oluliselt elukvaliteeti, kuid jätaks mõned eurod iga kuu alles. Muidugi meeldib mulle ka toidupoodides vaadata hindu ja osta asju allahindluste ajal, kuid ega piimapakk ju poodi ei jää, kui see täishinnaga on. Allpool olevates punktides tahan keskenduda just korduvate kulude vähendamisele, mis nõuavad ühekordset pingutust, kuid toodavad igakuist säästu.

1. Pane kirja! Kõige lihtlabasem nõuanne, mida väga tihti soovitatakse. Põhjus on lihtne – sellest tõepoolest on kasu. Mina hakkasin elus esimest korda eelarvet pidama pool aastat tagasi ning numbreid must-valgel nähes on palju lihtsam näha kohti, kust kokku annaks hoida. Lisaks on arvepidamisel ka distsiplineeriv omadus ning see paneb ostud mitu korda läbi mõtlema. Olen mitu korda leidnud ennast olukorrast, kus eelmisel päeval poes väga äge ja ülivajalikuna tundunud asi on järgmisel päeval oma võlu kaotanud. Kui tänu eelarve pidamisele jäävad sellised ostud tegemata, siis on tegemist justkui maast leitud rahaga.

2. Televiisor ja internet. Enamus inimestel on koju tellitud mõne pakkuja poolt televisiooni- ja/või internetipakett. Siin on esimeseks nõuandeks vähemalt kord aastas üle vaadata oma teenusepakkuja erinevad paketid, sest aja jooksul kipuvad selliste teenuste hinnad pigem odavamaks minema.

Minul oli aastaid üks ja sama pakett ning maksin iga kuu päris krõbedaid summasid. Pärast eelarve pidamise alustamist nägin seda numbrit must-valgel ja otsustasin uurida, kas annaks sealt kulusid kokku tõmmata. Tuli välja, et minu pakett oli juba nii vana, et seda uutele klientidele ei pakutudki ja turule olid tulnud tunduvalt soodsamad paketid. Juba siit oleks saanud hinnavõitu umbes 15%, kuid sellega ma veel ei piirdunud.

Kõrvutades erinevaid pakette avastasin, et mulle pakutakse suure raha eest väga kiiret internetti ning meeletul arvul telekanaleid, millest enamust ma pole kunagi vaadanud ning ei teagi, et need olemas on. Otsustasin anda internetikiiruses ning kanalite arvus veidi järgi ning sain sellega kuumaksumuse peaaegu kolmandiku võrra odavamaks. Eurodes kujunes võiduks lõpuks umbes 10 euri kuus, mille eest Mintoses saab juba ühe laenu välja anda :).

Põhiline on see, et ei internetikasutuses ega telekavaatamises pole see paketivahetus mulle mingit otsest mõju avaldanud. Pigem on tekkinud mõtted, et võiks proovida veel lahjema paketi peale minna.

3. Mobiiltelefon. Ma olen iseloomult selline vanakooli mees ja mind absoluutselt ei huvita kõige uuemate tehnikavidinate omamine ja proovimine. Näiteks, on mul elus olnud üks ainus nutitelefon, mis mind senimaani truult teenib. Aga, nagu eelmiseski punktis kirjeldatule, maksin ka mobiilipaketi eest pikalt rohkem kui oleks pidanud.

Kuna Eesti turul on mobiilioperaatorite vahel käimas üsna armutu konkurents, siis ollakse varmad üksteist üle trumpama ning seda asja saab tavakliendina hästi ära kasutada. Sain ühel ilusal kevadpäeval minule teenust pakkuva mobiilifirma konkurendilt telefonikõne, kus taheti mind üle meelitada. Käisin välja oma olemasoleva paketi hinnad ja ütlesin, et tehku mulle pakkumine. Tehti. Hea pakkumine oli – sisuliselt samaväärsete teenuste eest poole väiksem hind.

Kohe samal päeval võtsin ise ühendust oma praeguse operaatoriga ja ütlesin ausalt, et tehti konkurendi poolt selline pakkumine ja kaalun vahetust. Kuulati ära ja lubati ise tagasi helistada. Varsti sain klienditeenindusest kõne, kus trumbati mul juba laual olnud pakkumine omakorda üle. Lubati küll sama madalat hinda, kuid paremaid tingimusi. Lõime käed ning ilma mingite lisasekeldusteta lülitati juba 15 minuti pärast mind uude paketti. Võit 4 euri kuus ning ei pidanud isegi mingeid sim-kaarte hakkama vahetama ega midagi.

4. Spordiklubi. Käisin aastaid ühes ja samas jõusaalis, kus igal septembril kuumaksele jälle mõned eurod juurde keevitati. Harjumusest käisin ja ei mõelnud üldse, et võiks veidi ringi vaadata. Kuna mul oli tähtajaline leping ning see lõppes alles kevadel, siis otsustasin nüüd uurida, kas oleks võimalik leida samaväärne, kuid odavam spordiklubi. Ja kas sa näed! Vist leidsin.

Sõna vist on siin seetõttu, et füüsiliselt pole ma uues klubis veel kohal käinud, kuid plaan on seda teha esimest korda suve lõpus ja ei näe põhjust, miks see koht ei peaks sobima. Hind on rohkem kui poole odavam ning loobuma pean vaid mõningatest eelmise klubi poolt pakutud mugavustest, mida nagunii ei kasutanud. Ühesõnaga, taas selline kokkuhoid, kus saan endale vajaliku teenuse lihtsalt odavamalt, ilma kvaliteedis kaotamata.

Spordiklubi puhul on vaja teha veel ka see otsus, kas võtta tähtajaline leping madalama kuutasuga või käia 1-kuuliste lepingute kaupa ja maksta selle võrra rohkem. See on muidugi iga treenija enda otsus, kas tähtajaline leping tasub ennast ära. Mina enda puhul tean, et tasub – seega ka siit saan veel rahalist võitu juurde. Minu võit tuleb lõpuks koguni 40 euri.

5. Transport. Olen autoomanik ning ei plaani oma sõiduvahendit müüa, kuigi enamus popid ja noortepärased investeerimisblogijaid seda soovitavad. Teinekord on mugavusel lihtsalt oma hind ja üsna tihti on mul autot vaja ka tööasjade ajamiseks.

Küll aga olen ma järjest rohkem üritanud jätta autoga liikumiseks vaid need sõidud, mida tõesti muud moodi teha ei anna. Ülejäänud korrad kasutan kondimootorit, jalgratast või ühistransporti. Kõige keerulisem oli endale pähe panna see mõte, et igale poole ei pea autoga minema. Veidi paremat planeerimist ja saab paljud asjad ka jalgsi või rattaga aetud.

Kuigi ka seisev auto on kindlustuse näol rahaline kulu, siis kütuseraha saab siiski kokku hoida ning siin on teinegi suur pluss – jalgsi või rattaga liikumine tuleb otseselt kasuks ka tervisele. Minu puhul lisandub veel see, et jalutades ja rattaga sõites on väga mõnus podcaste kuulata ja seeläbi targemaks saada. Võit umbes 30 euri kuus + parem tervis.

* Vaheta panka! Panen selle punkti tärniga, kuna siit tõepoolest olulist säästu rahalises mõttes ei saa, aga asi on rohkem põhimõtteline. Olen eluaeg olnud Swedbanki ja tema eelkäijate klient, kuid eelmisel aastal läksin üle LHV-sse. Põhjuseid oli teisigi, kuid peamiseks oli see, et Swedbank võttis iga liigutuse pealt raha – paarkümmend senti siit, paarkümmend sealt. Milleks maksta, kui meie oma Eesti pank teeb kõik samad asjad tasuta või väiksema summa eest ära sama hästi või isegi paremini?

Kui siin välja toodud punktide abil saavutatud summad kokku lüüa, siis saame umbes 80 euri kuus, mis jääb endale rohkem kätte. Seda on rohkem, kui lubab Keskerakond oma 1000-astmelise maksuvaba miinimumi tõstmisega. Olen kõik need punktid viimase poole aasta jooksul läbi teinud ning minu elukvaliteet pole selle arvelt kriipsugi kannatanud.

Kui televiisori- ja internetiteenuse ning mobiilifirma lepingute ümbervaatamine nõuab tõesti vaid enda ühekordset kokkuvõtmist, siis minu jaoks olid seda ka punktid üks ja viis. Ehk siis pingutus on see kättevõtmine ja esmase otsuse tegemine, et ma nüüd hakkan excelis eelarvet pidama ja liigun rohkem ilma autota. Praeguseks on tekkinud harjumus ja nendest mõlemast asjast on saanud uus normaalsus.

Avaldas Elunaut

Kontakti saab minuga e-maili aadressil tasane.investor@gmail.com.

2 kommentaari teemal “Viis säästunippi, mis reaalselt jätavad kuu lõpuks rohkem raha kätte

  1. Nr. 1 on aamen!
    PS. järgmises postituses on must-have sinu telo pilt. Kaks varianti, kas ketrad senimaani NMT kohvertelefoniga sõpradele kõnesid või kaotasid väga hilises eas mobiilisüütuse…

    1. Krt panin veidi üle võlli – muidugi pole praegune mu esimene mobiiltelefon vaid esimene nutitelefon. Erinevaid kuulsaid nuppudega junne nagu 5110 ja 3310 sai ikka aastate jooksul kasutatud. Aga nutitelefoni hakkasin esmakordselt näppima umbes 3 aastat tagasi ja vana Samsung kestab senimaani.

Kommenteeri