Oktoober – suu on rekordmaitset täis

Tuleb ausalt tunnistada, et oktoobri kuu finantside kokkuvõtet ootasin ma äärmiselt kannatamatult, kuna kõik märgid näitasid, et passiivse tulu numbrid tulevad väga korralikud. Hoidusin teadlikult eelnevatest arvutustest, et mitte inventuuri mõnu rikkuda. Ja õigesti tegin.

Kui passiivset tulu kogunes vaikselt siit ja sealt ning ühisrahastuses sai natuke näputööd tehtud, siis muidu oli üsnagi sündmustevaene investeerimiskuu. November tõotab tulla aga tunduvalt põnevam. Elame, näeme.

Pikalt siinkohal ei mölise ja asun kohe asja kallale.

TULUD/KULUD

Nagu ikka, siis kõigepealt lõin kokku meie pere aktiivsed sissetulekud ning väljaminekud. Oktoobri teenistus kahe inimese peale oli 3624 eurot, mis on sisuliselt identne selle aasta senise keskmisega. Võib rahule jääda! Väljaminekud olid taas keskmisest veidi suuremad, kuid võrreldes rekordilise septembriga suutsime päris kenasti majandada.

Säästuprotsent oktoobris tuli pere peale veidi vähem kui 45%, mis on aasta keskmisest veidi madalam näitaja. Eks viimased kaks kuud näitavad, kas suudame 2017. aasta lõpetada säästumääraga üle 50-protsendi või jääme sellele eesmärgile pisut alla.

Proua Tasane Investor palus muidugi kõigile avalikult öelda, et kui 50% säästumäära ei õnnestu saavutada, siis süüdi on selles tema 🙂 Ausalt öeldes ei plaani ma selle näitaja nimel kedagi rebestama hakata ning ka jõulukingid kindlasti ostmata ei jää.

Clip

PASSIIVNE TULU

Ja nüüd! Pam-pa-ra-pa-raaa!

Uus perekonnamaailmarekord!!! Oktoobris laekus meie kontodele erinevaid teid pidi koguni 436 eurot ja 82 senti passiivset tulu. Ehk siis täpselt sellise summa eest käis meie teenitud ja investeeritud raha möödunud kuul tööd tegemas. See on nagu perekonna kolmas töötav liige, kes ruumi, süüa ja riideid ei küsi, aga möllab ise samal ajal mitmel rindel tööd teha. Väga rahul!

345,52 eurot tuli ühisrahastusest ning see summa oli tavapärasest tunduvalt suurem, kuna Estategurus lõppes enneaegselt üks projekt, kus meil oli sees üle 500 euro suurune summa. Tasuks korraga peaaegu 60 eurot intresse ja südamerahu, kuna meie jaoks liiga suure osakaaluga projekt sai õnnelikult läbi.

Dividende maksid meile Nordecon ja leedulaste energiahiid ESO. Kokku 76,3 eurot. Nordeconi puhul oli tegemist erakorralise dividendiga ning ESO maksab minu teada omanikutulu kaks korda aastas. Kahjuks mõlemad firmad on olnud oma kvartalinäitajate poolest allakäigutrepil ning saab näha, kas ja kui palju nad edaspidi meile rõõmu teevad.

436,82… igaks juhuks korra veel see number, kes veel ei märganud 🙂

chart(5)

NETOVÄÄRTUS JA PORTFELL

Meie netoväärtus oli oktoobri viimase päeva seisuga 67 862 eurot, mis on 2,9% eelmise kuuga võrreldes rohkem. Selline pidev umbes 3-protsendiline kasv pakub suurt rõõmu ning kasvu näitasime selles arvestuses juba 18. kuud järjest.

Ka investeerimisportfelli suurus kasvas ning esmakordselt ületasime 50 000 euro piiri. Antud hetke seisuga on meil erinevatesse instrumentidesse paigutatud 50 778 eurot. Pidev kasv on toimunud siingi.

Tõenäoliselt suudame samas tempos minna nii kaua, kuni tuleb üks korralikum majanduskriis, mis tõmbab aktsiaportfelli hetkeväärtust kiiremini alla, kui me suudame palgarahaga seda miinust lappida. Aga nagu mitmes eelnevas postituses olen maininud, siis üritan ennast vaimselt pidevalt häälestada, et sel ajal suudaksin vabade vahendite piires korraliku osturalli teha.

chart(1)

Natuke teeb ärevaks mind see, et ühisrahastuse osakaal on meie portfellis liiga suur. Pikemas perspektiivis kindlasti see nii ei jää. Loodan, et õigel ajal suudan õigeid otsuseid teha – põhimõtteline plaan, kuidas ja mida teha, on olemas.

chart(2)

AKTSIAD

Sel kuul pean jätkama veel senist igavat joont, kuna midagi ei ostnud ega müünud. Kasvukontole küll tiksus vaikselt erinevate ETF-ide osakuid juurde ja see sektor muutub igal kuul diagrammil järjest nähtavamaks.

Juba novembri alguses on tõenäoliselt oodata uudiseid, kuna plaan on märkida nii Madara kui ka Efteni väärtpabereid. Mis mahus ja mis eesmärkidel me seda tegime ja kui palju me lõpuks kätte saime, sellest kirjutan kindlasti eraldi postituses siis, kui aktsiad kontol on.

Aktsiaportfelli hetkeväärtus on 13 670 eurot ning indeksfondide osakuid on 1832 euro eest.

chart(3)

ÜHISRAHASTUS

Mintos: Konto väärtus 10 966 eurot, intressitulu oktoobris 116,9 eurot. Reinvesteerin teenitava tulu jooksvalt tagasi ning novembris saab meil täis ka 1000 euro teenitud intressitulu, mõnikümmend eurot on sellest veel puudu. Vahepeal viskas sisse isegi minu kriteeriumitele vastavaid 14% intressiga tagasiostugarantiiga Mogo autolaene, kuid seda pidu jätkus vaid mõneks päevaks. Pärast portfelli ümberkorrastamist toimetan Mintoses üsnagi passiivselt. Tõsi, öösel laekuva raha suunan uutesse laenudesse igal hommikul käsitsi.

Estateguru: Konto väärtus 10 390 eurot, intressitulu oktoobris 116,53 eurot. Päris huvitav kuu oli, kuna koguni kolm projekti meie portfellist – Tartu mnt 84, Pivarootsi ja Anne tn – lõpetati ja maksti tagasi. See tähendas tublisti intresse ning võimalust raha uutesse projektidesse suunata. Sobivaid projekte, kuhu sisse läksin, tuli kaks ning seega jään novembris ootama veel kahte sobivat projekti.

Twino: Konto väärtus 4116 eurot, intressitulu oktoobris 27,85 eurot. Plaan on kasutada seda portaali lühiajaliselt raha hoidmiseks. Oktoobri viimasel päeval tegi mind ärevaks see, et Twino portaal oli sisuliselt 24 tundi maas ning kõik see juhtus päris äkitselt. Ühel hetkel ilmus küll kiri “scheduled maintenance”, kuid kui see oli plaanipärane katkestus, siis mina olen snjeguurotška. Hetkel portfelli likvideerima veel ei asunud, aga see on ühe võimalusena laual.

Crowdestate: Konto väärtus 3145 eurot, intressitulu oktoobris 7,41 eurot. Kahelt projektilt saime intresse, muud sel kuul ei toimunud.

Bondora: Konto väärtus 4551 eurot, intressitulu oktoobris 53,09 eurot. Vaikselt üritan punaseid laene vahelduva eduga maha müüa, kuid igapäevaselt tiksub see asi lõpu poole. See lõpp muidugi kaugeltki veel ei paista.

chart(4)

Portfelli lühiülevaade on jooksvalt nähtav ka SIIN.

Nagu juba mõnda aega näha oli, siis 2500 eurot passiivset tulu oli tänavuse aasta jaoks liiga tagasihoidlik eesmärk. 2816,63 eurot on kümne kuuga koos, mis tähendab, et umbes 3300 euro kanti peaks see summa aasta lõpuks tulema. See on meie pere jaoks aga umbes ühe kuu senine keskmine sissetulek. Kulusid suudaks selle raha eest katta põhimõtteliselt kahe kuu jagu. Päris finantsvabadus veel pole, aga midagi hakkab juba looma 🙂

chart(7)

Ütlen ausalt, et minu jaoks on kogu sellest investeerimisvärgist saanud nr. 1 hobi ning ka selle blogi kirjutamine aitab mul siin järjest kohutavamaks muutuvas kliimas hoida tuju rõõmsana.

November alaku!

Avaldas Elunaut

Kontakti saab minuga e-maili aadressil tasane.investor@gmail.com.

24 kommentaari teemal “Oktoober – suu on rekordmaitset täis

    1. Nii ta oli. Ma loodan, et me oleme oma EG portfelliga jõudnud olukorda, kus hakkab see ring täis saama, et ühest otsast hakkavad projektid läbi saama ja uuest otsast saab jälle uutega alustada.

  1. ja veel, mis seda ühisrahastuse 50% osakaalu nii karta, seda peaks tegelikult vaatama eraldi osadena – on kinnisvaralaenud, auto liisingud, eraisikute laenud …

    1. Tõsi, see on väga õige point. Samas, suurema kriisi korral saavad pihta kõik – kinnisvaraprojektid, autoliisijad ja igapäevalaenajad. Aga suuremat defaultide arvu ma isegi ei pelga nii väga kui võimalikku portaaliriski. Kui näiteks Mintos pakib oma asjad keset kõige suuremat kriisi kokku, mis siis saama hakkab? Põhimõtteliselt muidugi laenulepingud justkui kehtivad edasi, aga reaalsuses keegi ju ei tea, kuidas see raha hakkab investorini jõudma. Riskid on loomulikult kõikides instrumentides, kuid minu maitse järgi võiks ühisrahastus olla umbes 25-30% meie portfellist. Eks sellise jaotuse ülesehitamine nõuab paratamatult aega. Aga tundub, et investeerimine on nagu Tallinna linn – portfell ei saa kunagi valmis. Tegemist on pidevalt ajas muutuva suurusega ning jäärapäiselt mingite kindlate protsentide tagaajamine lõppeks ilmselt kurvalt.

      1. portaaliriskist – kumb on suuremas riskis, kas portaal, mis ise laenab välja (twino, bondora) või portaal, mis vahendab kolmandaid laenajaid (mintos). Minu kõhutunne ütleb, et esimene seltskond paneb kriisis kiiremini uksed kinni ja seetõttu olen ka omaraha, twino jne laenusaite pigem vältinud.

        1. Jällegi nõus. Aga Mintose vahelt ärakukkumine tekitaks ju ka olukorra, kus puudub toimiv süsteem laenude teenindamisel laenupakkuja ja investori vahel. Kui Estategurul ma saan aru on mingi backup plaan ja seal suuremad tükid ja ehk lihtsam seda korraldada, siis Mintose puhul võib portfellis olla kümne erineva pakkuja laenud kümnes erinevas riigis. Mul tekivad kohe küsimused, kui see vahendaja uksed sulgeb, mis siis saab? Eks keegi tuleb ilmselt asemele ja teenindab neid laene edasi, aga see keegi ju tahab oma kasu saada ja see raha tuleb ju investorite taskust.

  2. Väga boss lugu, sa ei kuule ega näe, aga ma isegi plaksutasin korra! Kas sa lugesid ka, kui ilus kiri Twino tegevjuhilt vabanduseks tuli? Äärmiselt well crafted ja siiras PR üllitis.
    Ma lugesin kirja ja enne seda ei teadnuki, et portaal vahepeal maas oli… Mõtlesin, et mida see Jevgenis siin sokib mu postkastis.

    1. Täname! Twino infot ei lugenud. Mulle sellist kirja ei tulnud. Kirjutan neile ja nõuan enda kirja ka välja, tähituna ja tigupostiga postkasti 🙂

      1. Dear most beautiful and smartest financial blogger out there, Rahakratt,

        (okei, seda ülemist osa ma vb natuke muutsin praegu)

        I believe we owe you an explanation for yesterday’s downtime of TWINO platform, which was the longest downtime we have experienced to date. Although most of the critical processes, such as loan repayments, were running, we were unable to provide our investors with the access to their accounts, which clearly was a major failure on our side.

        This issue was caused by the technical miscommunication between the investment and the lending platforms. As we operate across a number of geographies, fixing the problem required co-operation between multiple teams including platform’s IT team, local lending IT teams, as well as the infrastructure team responsible for our servers and data backups.

        As the result, resolving the problem took much longer than we anticipated in the beginning. However, at this point we can say that platform operations are back to normal and none of the investor accounts were affected. We continue close monitoring of all processes, but don’t expect further issues.

        I am truly sorry for letting you down yesterday, but I can assure you that nobody on our team went to sleep yesterday until the issue was fixed. It was an experience to learn from, and I am sure this will make us even stronger.
        Sincerely,
        Jevgenijs Kazanins
        P2P Platform Lead
        on behalf of the TWINO team

  3. Avastasin blogi kuu-poolteist tagasi ja sellest saati võib, et öelda igapäevaselt silma peal hoidnud. Väärt lugemine ja tänud teadmiste eest! Keep up the good work!

  4. Väga kena passiivne sissetulek ning muljetavaldav stabiilsus netoväärtuse kasvatamisel. Jätkake samas vaimus! 🙂

  5. Oi kurja. Kurb tõdeda, et meie pere poole väiksema sissetulekuga ja nii suure hooga investeerida ei jaksa. Kuid stabiilselt 20% kaupa juba 4 aastat tiksub. Tasa sõuad, kaugele jõuad.

    1. Tasa sõuad, kaugele jõuad ongi kõige õigem siinkohal öelda. Meil hetkel lihtsalt olukord selline, et saab suurema protsendi säästa. Kindlasti on ühel hetkel tulemas ka selles plaanis teistsuguseid aegu. Aga mina olen teie pere suunal kade, et neli aastat suutnud vankumatult seda asja ajada! Kiiduväärt!

    1. Mintoses panustan vaid Mogo laenudesse, esimene valik Eesti laenud, teine valik Läti, teisi riike ei näpi. Laenu pikkuseks maksimaalselt 24 kuud ning ühte laenu panen kuni 50 eurot. Tagasimaksegraafikuks valin “Full”, LTV numbrile viskan pilgu peale, aga see pole väga oluline mu jaoks. Eelistan ka väiksemaid laenusummasid ja ei anna raha välja kombole 20-aastates mees + BMW 🙂 Päris tõsiselt… ehk siis tegelen täiesti otse diskrimineerimisega. Enamus ajast olen leidnud endale sobivaid 13% intressiga laene, vahest olen mõne punkti koha pealt ka silma kinni pigistanud. Miks ainult Mogo? Sest tegemist minu jaoks sealsetest laenupakkujatest kõige kergemini arusaadava ja jälgitava firmaga. Kuna nende võlakirjad Balti börsil kaubeldavad, siis mingi usaldusekrediit on nende finantsaruannetel küljes. Seni headel aegadel on näidatud ka suurt kasumlikkust. Tuleb loota, et nii läheb ka edasi.

  6. aitäh tagaiside eest! 50€ tundub üsna suure riski võtmine, kui LTV-d ei jälgi:)
    järelturu laenudega kasutad sama strateegiat?

    1. 50 eurot on maksimaalne summa, pigem jäävad need 20-30 juurde, kuna palju hangin järelturult just erinevas suuruses tükkidena. Seda LTV-d on auto puhul suhteliselt mõttetu vaadata ma arvan, kuna esiteks tunduvad seal osad autod olema ikka väga valesti hinnastatud ning kui uurida ilma tagasiostugarantiiga hapuks läinud laenude ajalugu, siis probleemsete laenude puhul kätte saadud auto eest suurt midagi ei saada. Võtan neid Mogo laene puhtalt tarbimislaenudena ja kui nad pakuvad auto näol lisatagatist, siis seda parem. Teiste laenupakkujate tarbimislaenud ju pakuvad pigem madalamat intressi ning seda minu jaosk suurema riski juures. Mogo laenude puhul on minu jaoks vanus, sugu ja ostetav automark see info, millele oma valikud toetan.

  7. Kuna hetkel olen figureeriv ainult eraisikute P2P laenuturul (vaja vaheldust, üsna igavaks kisub), siis tekkis huvi ka kinnisvarasse laenamise järgi. Sul on 29% Estate gurus, 9% Crowdestates – oskad, et mõtteid anda, et kumma saidi poole vaadata perspektiivi, tootluse ja üldse kogu kompoti suhtes?

    1. Tänud küsimuse eest. See pani mind ennast ka kohe päris mõtlema. Panen siinkohal kirja mõlema portaali plussid ja miinused minu subjektiivsel hinnangul:

      Estateguru:

      + Projekte tuleb päris tihedalt.
      + Senine track record on positiivne – projektid on lõpetatud ja raha on tagasi makstud.
      + Investorsuhtlus on teiste portaalidega keskmisest parem.

      – Veebilehe funktsionaalsus jätab kohati soovida.
      – Osad laenuküsijad on minu jaoks väga kahtlase minevikuga.
      – Kohati on projekti kohta infot liiga vähe või näiteks on Läti projektiga kaasas vaid lätikeelne kinnisvara hindamisakt.

      Crowdestate:

      + Projekti avamisega esitatakse väga mahukad materjalid ja taustainfo.
      + Projekt avatakse tutvumiseks 24h enne, kui saab reaalselt raha pale panema hakata. Ei pea andmetega kiirustades tegelema.
      + Senine tootlus on olnud projektidel väga hea.

      – Projekte tuleb väga harva (see mõnes mõttes ka hea ilmselt, sest ei lasta igasuguseid asju sõelast läbi).

      Tegemist on puhtalt minu isiklike arvamustega, mis kohe esmase hooga meelde tulid. Crowdestate’i puhul peab kindlasti jälgima ka seda, et osade projektidega on tegemist omaarendustega, kus konkreetset tagatist pole või on tegemist ettevõtete rahastamisega, kus ka käegakatsutavat tagatist ei ole. Estateguru on minuteada oma seda joont stabiilselt hoidnud, et kõik laenud on antud kinnisvara tagatisel.

      Otseselt ühte portaali ma teisele soovitada ei oska ja ei tahakski. Aga ehk said veidi mõtteid.

Leave a Reply to Varatasku Cancel reply