Kas ma üldse tohiksin blogida?

Aastaid tagasi olin oma jõumehekarjääri (palun võtta pisukese huumoriga) tõttu erinevate nö fitnessblogide pidev jälgija ning viimased peaaegu aasta otsa olen otsinud enda maitsele sobivaid finantsblogisid. Mõlemal juhul olen leidnud ühe mind häiriva paralleeli, mille siinkohal ka teie ette toon.

Kui väga lihtsalt ennast väljendada, siis mind on hakanud väga häirima see, et kõige suuremat tähelepanu saavad inimesed, kes on teinud läbi liikumise ühest ekstreemsusest teise. Ehk siis fitnessimaailmas need, kes teinud läbi muutuse fat to fit ning finantsmaailmas need, kes rabelenud välja suurtest võlgadest ja jõudnud finantsvabaduseni.

Ma ei arva, et selliste tublide inimeste poodiumile tõstmine oleks kuidagi halb, vaid tahan siinkohal kurta, et minu arvates ei leia samasugust kiitust ja välja teenitud tähelepanu need, kes on sama kaugele jõudnud läbi elu pidevalt targalt ja õigelt talitades.

Rahablogides on liiga palju selliseid kirjutajaid, kelle suurimaks saavutuseks ongi krediitkaardivõlgade tagasimaksmine ning vaid tänu sellele on nad tõusnud arvamusliidri või mõne jaoks isegi õpetaja staatusesse.

Ma mõistan, et see on väärt kogemus, kui suudetakse suurtest võlgadest jagu saada ning selle kohta on kindlasti palju õpetlikku jagada. Aga seda presenteeritakse kuidagi äraspidiselt: kuulake mind, mul oli 50 000 dollarit võlgu ja ma likvideerisin need x aastaga, kuna tegin seda, seda ja seda. See suur võlg oleks justkui auasi, et mida suuremast jamast välja tulid, seda kõvem tüüp oled.

USA podcaste kuulates pole personaalfinantside teemal raamatut kirjutades enam justkui võimalik püünele pääseda, kui pole kaanele suurelt kirjtada mingit müstiliselt suurt võlasummat, millest võimalikult kiirelt on vabanetud.

Mina hindaksin palju rohkem nende inimeste teadmisi, kes on suutnud oma elu elada selliselt, et pole tarbimislaenudesse ennast mässinud. Hoopis seda peaks õpetama ja juba koolilastele. Nii hoiaks palju probleeme ära, kuna iga võlast välja saanud inimese kõrval on üheksa vaesekest, kes jäävadki võlarattasse siplema.

Muidugi olen ma ise just seda tüüpi, kes läbi elu peaaegu võlavabalt tulnud, ainsateks laenudeks on olnud hästi väike õppelaen ja senini makstav lausa häbematult heade tingimustega kodulaen. Kuigi minu kodus olid rahateemad tabu, siis ka minu vanemad isegi rasketel hetkedel võlgu ei võtnud ning ju jäi see ka mulle külge.

Seetõttu hindan mina sellist inimest eeskujuna tunduvalt rohkem, kes on läbi oma elu teinud õigeid otsuseid ning suutnud ahvatlustele vastu panna. Öeldakse, et kaalu langetada on lihtsam, kui õiges kaalus püsida. Huvitav, kas laenudest vabaks võidelda on lihtsam, kui seejärel ilma laenudeta edasi elada? Kellel kogemusi, see võiks sel teemal sõna võtta.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et mu mõte võis tunduda lohisev ja segane, ning kindlasti polnud mul soov kedagi maha teha. Kaugel sellest. Erinevad inimesed saavad inspiratsiooni erinevatelt eeskujudelt ning kõik erinevad kogemused annavad midagi juurde. Lihtsalt tahtsin endale südamelähedasemat ja “õigemat” vaadet tutvustada.

Lõpetan ühe tsitaadiga, mis mul jäi kunagi mingist podcastist mällu kõlama: “Parem tegutseda stabiilselt hästi, kui kohati ideaalselt.” See tundub olevat just see mõttetera, kuidas mina olen seni üritanud oma asju seada. Kiitke või vaielge vastu, nüüd on see võimalus!

Avaldas Elunaut

Kontakti saab minuga e-maili aadressil tasane.investor@gmail.com.

4 kommentaari teemal “Kas ma üldse tohiksin blogida?

  1. Eks see ole terve elu olnud, et kõrgemale pjedestaali kohale tõstetakse need, kes on mingi suurema nö. “muutuse” läbi teinud kui need, kes stabiilselt asju õigesti on teinud. Hakkab asi juba madalast põlvest, kus koolis järjepidev 2-3 mees saab korra viie ning õpetaja hea uudise peale saltot klassi ees viskab jättes kiitmata pideva eeskujuliku õpilase. Tänapäeva fitness blogidest pole üldse mõtet rääkida, kui enne paks pole olnud pole sa põhimõtteliselt midagi saavutanud, pole vahet, kas oled eelnevad 10 aastat heas vormis-tasemel treeninud, tunnustuse saab ikka 90% elus laiska pannud inimene. Ei tahagi siin miskit maha teha, aga ise üsna eeskujuliku kodanikuna täheldanud täpselt samasuguseid asju nagu sinagi. Ainsaks lahenduseks pean siin ennast paksuks süüa, kredikad lõhki tõmmata ja paari väikelaenu toel USA’s Invidia tüdrukutega lõbutseda ning seejärel edukas finants-fitness blogi avada! 🙂 Nali naljaks – väärt lugemine oli!

  2. ma pakun, et suur osa muinasjutulisest “kiiresti-võlast-vabaks” edulugudel baseerub lugejate soovil saada kiireid lahendusi. Nagu need 20 päevaga -10kg kaalujälgimise soovitused jne. Ehk siis müüakse soovunelmaid, mitte igavat reaalsust.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga