Efteni III fondi aktsiaid pole veel börsile kauplema lastud, seega ei saa teile endiselt veel meie novembri kuu börsiseikluste postitust kirja panna, kuna loo lõpp on veel justkui juhtumata. Seetõttu põikan kiirelt hoopis teise teemasse, nimelt arutlen veidi, kas osa rahast peaks hoidma nö hädaabifondina mustadeks päevadeks või mitte.
Meie perel on seni olnud hädaabifondis 2×3000 eurot ehk kokku 6000 eurot, mis on kogu meie varadest umbes 9%. Kui seni tundus see loogiline, sest hädaabifond lihtsalt peab ju olema, kuna investeerimisblogides räägitakse nii, siis viimasel ajal olen hakanud ma kahtlema.
Meie hädaabifondi suurus sai paika pandud täiesti lambist, mingit arvutust, et “3 või 6 kuu sissetulekud”, me ei teinud. Valisime lihtsalt ühe ümmarguse numbri, mis tundus mõistlik.
Arvestades meie pere suhtumist rahasse, siis pole minu arvates meil nii suurt summat tegelikult tarvis investeerimisest “eemal” hoida. Rääkisin oma mõttest ka abikaasale ja sain loa enda vihmafondi tõmmata 1000 euro peale. Tema enda oma hoiab aga endiselt 3000 euro peal.
Praegusel hetkel on see tegelikult üsnagi tähtsusetu arvutus, kuna vaba raha on meil tublisti rohkem kui selle vihmafondi jagu. Aga äkki tulevad varsti sellised ajad, kus riisume kogu oma rahanatukese kokku ja lükkame aktsiaturule? Seega, reeglid peavad paigas olema 🙂
Olen viimasel ajal veidi ka meie ühisrahastuse portfelli likviidsuse peale mõelnud ning “headel aegadel” ei ole sellega mingit probleemi, sest Twinost saaks vajadusel väga kiirelt väljuda ja Mintoses on seda tänu järelturu müügitasu kaotamisele samuti nüüd palju lihtsam ja vähemkulukam teha. Täiesti ebalikviidsed on muidugi Crowdestate’i ja Estateguru investeeringud, kuid pikalt on antud lootust, et ka Estategurus kunagi järelturg luuakse.
Mis aga hakkab saama suurema kriisi valguses, seda ei suuda vist keegi ette ennustada. Palju oleneb, kuidas ühisrahastus majanduslanguse foonil vastu peab ning kui suureks paanikaks seal investorite hulgas läheb.
Meie hädaabifond on edaspidi seega ametlikult 3000+1000=4000 eurot ning raha seisab eraldi selle jaoks tehtud kontol ning ülejäänud finantsidega kokku ei puutu. Ehk siis, see pole lihtsalt mingi arvestuslik summa kuskil meie peades, vaid reaalselt kõrvale pandud raha.
Mis teie arvate, kas hädaabifond on vajalik? Kui suur on teie hädaabifond või kui suur see peaks olema?
ei hoia eraldi suuremat hädaabifondi, pigem panen selle teenima ja hoian osa investeeringuid likviidsetes varades. Proovin elada nii, et 1) ca 1000€ oleks kohe võtta (st. seisab kusagil, kasvõi sulas e. siis klassikaline vihmafond), 2) 10.000 oleks võimalik nädala jooksul investeeringutest välja võtta. 3) kuu jooksul võiks olla võimalik ca 30.000 kätte saada. Ei oska ette kujutada põhjust, miks peaks päeva pealt kättesaadavana hoidma rohkem kui 1000.
Issver, 10 000 nädala jooksul ja 30 000 kuu jooksul? Miks nii palju? 🙂
kallid töövahendid. Kui nendega peaks midagi juhtuma ja nädala pärast vaja kliendi objektil olla, siis on hea kui eelarve lubab uued osta. Tõenäosus muidugi imepisike
Siis selge muidugi.
Pole jõudnud veel edasi lugeda uuemaid postitusi, kuid mis arvad hoiusel selle raha hoidmisest. Kristi kirjutas enda blogis, et tasub mõelda jagada 12 kuu peale summa ära ja iga kuu panna eraldi hoiusele aastaks. Siis iga kuu aasta pärast vabaneb raha ja saad uuesti edasi tiirlema panna kui vaja ei ole. Samuti kättesaadav kiiresti ja olenevalt pangast ka väga väike protsent enneagse väljavõtmise katteks. Kas see oleks midagi millega tasuks jännata?
Tere, Mari-Liis. Kui valida endale üks väiksematest pankadest, kes reaalselt intressi ka maksavad, siis parem ikka kui niisama kontol hoida. Aga ise ma seda teed läinud pole ja ajas on ka hädaabifondi suurus olulises mahus siia-sinna kõikunud. Hetkel hädaabifondi kui sellist näiteks polegi.