Nii, suht krõbeda külmaga veebruar läbi ning väike lootus on minus tärkamas, et märtsi kokkuvõtet saab ehk kirjutada juba nii, et väike kevadine lõhn on ninasõõrmetes. Aga ärme ruttame sündmustest ette ning paneme EV100 kuule joone alla.
Kulud/tulud. Kõva talvekülmaga jäätusid nii meie sissetulekud kui õnneks ka väljaminekud. Kui kuidagi imekombel suutsime siiski välja võluda 50,1% suuruse säästumäära. Tuletan meelde, et jaanuaris oli see suuremate kulude juures koguni 66,8%.
Eelmise aasta tabelit vaadates oli märts säästumääralt esimesel poolaastal meie kõige nigelam kuu ning paistab, et sama võib korduda ka tänavu. Aga võtame ühe kuu korraga.
Kuna olime aktsiaturgudel aktiivsed ning ostupoolel, millest kirjutasin ka postitused ning uuesti sai panustama hakatud Kasvukontole, siis aktsiate osakaalu sai tõstetud netoväärtuse graafikus 23,2% pealt 26% juurde. Raha osakaal langes 29,7% -> 27,2% ja ühisrahastuse osakaal 43,2% -> 42,7%.
Aktsiaturgudel sai avatud Leedus kolm uut positsiooni – Telia Lietuva, Grigeo ja Vilkimisiganes pienine. Lisa sai hangitud Baltic Horizon Fondi osakuid. Seesama fond maksis meile ka veebruaris peaegu 60 euro jagu intressi.
Kuna veebruar oli aastaaruannete avaldamise tähtaeg, siis eriti just kuu viimasel päeval oli börsil kõva möll ja muud päeval teha ei jõudnudki kui erinevaid aruandeid läbi kammida. LHV tõstis oma dividendi ühe sendi võrra, mis minu jaoks oli väga oodatav, sest usun, et nad tahavad USA kombel hakata iga-aastaselt väikese sammuga dividendi kergitama. Kaubamajalt saame ka päris mõnusa dividendi, väga pikisilmi ootan Olympicu dividendipakkumist – kas teevad rõõmu ja maksavad rohkem kui 10 senti?
Uuesti hakkasin pärast Kasvukonto USD positsioonide likvideerimist seda üles ehitama, suurem osa läheb nüüd mõnda aega SPYD ja SXR8 fondiosakutesse ning EXSA ja LHVWORLD tiksub ka mingi protsendiga kaasa.
Ühisrahastuses teeb headmeelt just Estateguru, kus on ring täis saanud ja iga kuu jooksvalt lõppevad projektid ning toovad intressiraha koju. Eeldatavate lõpudaatumite järgi on kogu aasta lõpuni kenasti igas kuus midagi tulemas, loodetavasti jagunevad enam-vähem ühtlaselt kuude lõikes ära, siis mõnusam graafikuid joonistada 🙂
Twino kohta kirjutan iga kuu, et kahtlused ja kõhklused, kuid lasen ikka rahal seal sees tiksuda. Olen aga valmis sisuliselt paari tunniga kogu konto tühjaks müüma ja väljamakse tellima. Samas, kaalun ka seda varianti, et võtan Twinost raha välja ja suunan Mintosesse, mis suurendaks sealse portaali riski märgatavalt ning jätaks selle kapitali pikemalt kinni. Twino on minu jaoks tegelikult see raha, mida tahan hoida võimalikult likviidsena.
Algusaegade eraisiku ühisrahastusportfell on järjest kõhnumas ning seal on peamiseks probleemiks muidugi kurikuulus Bondora, mis paljude jaoks hädaks kaelas.
Kogu ühisrahastuse maht on 33 289 eurot ja jagunemine selline:
Tundub, et üksikud head kuud on mind ära hellitanud, sest kui lõin veebruari passiivse tulu numbrid kokku ja sain “vaid” 364 eurot, siis korraks tõmbas moti maha, kuna jaanuaris oli ikkagi 512 eurot ju. Aga siis kiiresti programmisin ennast ümber, sest tegelikult läks ikka jälle jube hästi. Lihtsalt tuleb seda endale meelde tuletada ja mitte lasta mingitel uitmõtetel ja rekordijahtimistel ennast liiga kaasa vedada.
Kuna meil läheb kolmas investeerimisaasta, siis on hea võrrelda erinevaid veebruari tulemusi omavahel ning see graafik toob muidugi naeratuse suule, kuna jutid kenasti järjest pikenevad.
2018. aastal siis eesmärk teenida meie portfelliga passiivset tulu 5000 eurot ning hetkel tundub, et oleme graafikus.
Kokkuvõtteks. Kui jaanuaris kasvas netoväärtus 6,3%, siis veebruaris kasv aeglustus ja oli 2,2%. Viimati oli meie netoväärtuse kasv nii madal 2016. aasta novembris (1,6%). Aga kasv on olnud pidev ning see on kõige tähtsam. Tänu aktsiaturul mürgeldamisele keerasime ka investeerimisportfelli suuruse taas kasvule ning jaanuaris toimunud väike langus on ületatud.
Huvitav mitu veebruari kokkuvõtet peab veel sellisest kliimast kirjutama enne kui sellel perioodil saab pikemalt kusagil soojas olla?
