Üks asi, mida ma üldse ei salli, on lollus ja rumalus. Nüüd olen ise loll, kuna ei suutnud vastu panna kiusatusele minna aktsiaturul spekuleerima. Tundub, et sain päris odavalt vastu näppe.
Aga kuna aktsiaturul olen möllu teinud veelgi, siis esmalt teistest tehingutest. Märtsis täiendasime oma Baltic Horizon Fundi varusid, kui soetasime erinevatele kontodele juurde 1000 osakut. Mina usun sellesse REIT-stiilis fondi ja kvartaalsed väljamaksed on ka mulle mokkamööda.
Lisaks tegin edaspidiseks arvestuse lihtsustamiseks lükke, kus panin aktsiate hulka ühe mõnda aega tagasi antud laenu ühele alustavale ettevõttele. Seni kajastasin seda lihtsalt vaba rahana, kuna ei osanud kuskile kategooriasse seda paigutada. Aga tegelikult ju vaba raha see pole.
Aktsiate hulgas on see mul kajastatud lühendiga PRVT (nagu praivat, ju nõu) ja tegelikult on tegemist päris põneva investeeringuga. Andsin laenu tuttavate firmale ning ühel konkreetsel kuupäeval saan otsustada, kas tahan raha tagasi või konverteerin selle summa osaluseks ettevõttes. Ühesõnaga minu portfellis selline natuke teistmoodi investeering.
Aprilli alguses loobusime lõpuks ka Olympicu aktsiatest, süda tilkus verd küll, aga mis sa teed. Ninanipsu sain ka, kui müüsin meie pakid 1,9-ga maha ja varsti tuli order üles 1,905 peal. Paarkend eurot jäi seeläbi võtmata, aga umbkaudu 400 eurot sai kasumit võetud. Kui arvestada, et ostsime suure hulga sellest pakist eelmise aasta suvel eesmärgiga nüüd kevadel dividende lõigata, siis on kahju küll.
Ja nüüd siis põhiteema…
Märtsi lõpus sai juurde soetatud 500 Vilkyskiu Pienine aktsiat. Põhjus: olin loll. Vaatasin, et aprilli alguses peaks tulema aktsionäride koosoleku teade ja arvutasin nii ja naapidi ning kalkuleerisin, et tulema peaks päris korralik dividend.
Spekuleerisin, et kuna jooksev P/E oli firmal veidi üle kuue, siis peaks hea dividendiettepanek aktsiahinda kindlasti tõstma. Dividendiettepanek tuli 0,16 eurot, mis oli 2 senti mullusest kõrgem, kuid minu eeldatust siiski madalam.
Reedesel kauplemispäeval aktsia hind vaikselt tõusis ja tundus, et mu spekulatsioon sujub soovitud rada. Esmaspäeva hommikul purustas firma muidugi mu lootused, kui avaldas üsna nigelad märtsikuu müügitulemused. Hind kukkus päris mõnuga ja mina vaatasin kogu seda värki pooliku pisaraga silmas.
Senine tekst oli mul mõni päev mustandina seisnud ja nüüd tulin selle juurde tagasi. Suurt midagi ei ole muutunud, kuid olen Vilkyskiu Pienine kohta üritanud veel sügavamalt potentsiaalse tuleviku kohta uurida. Müüginumbrite kosutamiseks ostsin isegi Maximast paar korda nende kohukesi. Need on ikka kuradi head tegelikult, aga ei taha ennast rasva süüa, seega hoian tagasi!
Praeguseks olen teinud otsuse, et kui enne dividendimakset tõuseb aktsiahind sellele tasemele, mis ma spekulatsiooni alguses paika panin, siis müün. Kui ei tõuse, siis võtan dividendi ja jään pikemaajaliselt sisse. Kuigi tänavune aasta ei tule neil ilmselt numbrite järgi nii hea kui 2017, siis tulevik peaks tänu tootmismahtude kasvule olema tunduvalt parem. Lihtsalt vahepeal saab aktsiaid kindlasti soodsamalt osta kui oli minu keskmine soetushind.
Kokkuvõtteks ütlen seda, et kui ise nalja ei tee, siis kes ikka teeb. Õnneks sel korral valisin lühiajaliseks spekuleerimiseks sellise ettevõtte aktsiad, millega mul ka pikemaajalised plaanid on. Samas, kõik sellised asjad tuleb endal ise järgi proovida, siis kinnistuvad kõik tarkused paremini. Loodetavasti.
