Uue alguse juuni tõi Tallinna Sadama ja korraliku passiivtulu, kuid nigela säästuprotsendi

Ajalooline hetk! Esimene kuukokkuvõtte blogis Elunaut on nüüd teie ees. Rebrändingust kirjutasin teile eelmises postituses ning nüüd on aeg taas asuda igapäevasemate asjade kallale ning kraapida välja arvelaud, rehkendamiseks väike tahvel koos kriidiga ning värskelt teritatud harilik pliiats koos maasikalõhnalise (kuid kummimaitselise) kustutuskummiga.

Üks tore naisblogija kirjutas hiljuti postituse “Kust nad kõik selle raha võtavad?” ning tundsin natuke ennast ka ära sealt. Nii selles osas, et meie pere portfell ka aja jooksul kosunud ning ka selles mõttes, et ma alguses mõlgutasin (ja kohati ka praegu) mõlgutan sarnaseid mõtteid.

Ütlen ausalt, et näiteks Roosaare blogi lugedes olin oma investeerimisteekonna alguses tihti konkreetselt kade. Samuti tundus, et see kõik ei ole ju reaalselt saavutatav. Aga nüüd on kadedus kadunud, tekkinud on hoopis motivatsioon. Ja peamine motivatsioon pole mitte iga kuu stabiilselt X summat kõrvale panema vaid minu motivatsioon on juba mõnda aega pigem olnud see, kuidas ennast ja oma tegevusi arendada ja läbi selle oma sissetulekut suurendada ehk siis välja on löönud räige ettevõtlikkuse pisik – selle konkreetne tulem oli hiljutine palgatööst loobumine.

Kõige parem ongi ise tabelit pidades oma numbritel näpuga järge ajada. Aga kõigele tuleb anda aega, meie arvepidamine on jooksnud nüüd 2,5 aastat ning areng on olnud silmaga nähtav. Andke endale aega 2,5 aastat ja kui viitsite selle nimel stabiilselt tegutseda, siis areng tuleb, raudselt tuleb. Mõnel suurem, mõnel väiksem, aga kui panustad, siis aja jooksul saavutad ka tulemuse.

Teine võimalus on muidugi lihtsalt oodata, et keegi rahapakiga vastu pead paneb ja rikkus lihtsalt õuele sajab. Mina seda teed pärast oma “valgustumist” pole nõus enam minema, sest üha rohkem saab mulle selgeks, et tuleb keskenduda nendele asjadele, mida ise kontrollida ja muuta saad, olla järjepidev ning asjad hakkavad minema sinule soovitud rada. Kärsituna tahame muidugi alati kõike kiiremini, aga keegi ei keela meil enda sisse pandavat panust suurendada, et saavutatav tulemus oleks selle võrra suurem.

Aga nüüd on muud juttu piisavalt räägitud, aeg asuda juuni kokkuvõtte kallale. Loodan, et olete veel liinil…

Hea lugeja, kui Sulle läheb minu blogi korda ning Sa soovid alustada investeerimist ühisrahastuses ning saada isegi väikest liitumisboonust, siis registreeri ennast nende linkide kaudu: Mintos ja Estateguru. (Lisainfo)

Tulud/kulud: Kuna olulise tööalase muudatusega teadsin ette, et suvi saab olema tulude mõttes raske kuu, siis juunis näidatud numbrid mind ei heiduta. Tegelikult tulid need isegi palju paremad, kui ma eeldasin. Kulude pool oli küll selle kalendriaasta lõikes rekordiline, kuid seda põhjustasid teatavad ühekordsed kulud, mis pikas perspektiivis olid möödapääsmatud.

Kokku suutis meie pere vaatamata kõigele aktiivsetest tuludest kõrvale panna veidi üle 1300 euro ning säästuprotsendiks tuli 37,0%, mis tabelite pidamise ajaarvamisest alates on nigelam olnud vaid ühe korra. Olen endaga väga rahul, kuna vaatamata justkui nõrgemale kuule võtan seda numbrit väga chillilt ja saan aru, kui 37-protsendine säästumäär on by default nõrk tulemus, siis oleme peres liikumas väga õigel kursil.

Netoväärtuses tõusis tänu Tallinna Sadama IPO-le tublisti aktsiate osakaal, mis minu pikemaajalise plaaniga väga hästi kokku läheb. Aktsiate viilakas kerkis 24,2% pealt koguni 31,3% peale. Ühisrahastus (46,0% -> 44,1%) ja vaba raha (25,5% -> 20,3%) osakaalud vähenesid. Raha vähenemise põhjuse võib veidi helgema peaga blogilugeja selle lõigu esimesest lausest ise tuletada, ühisrahastuse vähenemise kohta annan aru allpool.

Aktsiaportfellis on alates juunist juures üks suur tegija, kes peaks olema lisandunud veel umbes 13 000 Eesti investori väärtpaberikontole. Läksime sisse kohe nii julgelt, et TSM1T on nüüd meie aktsiaportfelli kõige suurema osakaaluga, koguni 21,4%. Veidi sai 1,27 euro pealt juurde võetud ka Baltic Horizon Fundi osakuid ning NHCBHFFT osakaal on aktsiaportfellist nüüd 17,1%. Aktsiaportfelli jaoks seega igati võimas kuu. Arvutasin juba välja ka eeldatava järgmise kevade dividendi, mis võiks Sadamast meie kontole purjetada ning see oli päris massiivne summa.

Ühisrahastus on endiselt meie passiivsete tulude veduriks ning nii kaua, kuni majanduses pidu kestab, nii kaua see nii saab ka olema. Küll on tekkinud viimasel ajal aga tõrge Estateguru portaalis, kus ilma automaatpakkuja kasutamiseta ei õnnestu enam soovitud projektidesse sisse saada. Enamus laenud antakse välja nii, et isegi meili ei ole vaja välja saata, et uus projekt avatud. Kohe on täis. Automaatpakkujat ei saa aga soovitud detailsuseni seadistada alla 500 eurose investeeringu puhul. See on aga minu jaoks liiast. Tulemuseks see, et kandsin 1000 eurot portaalist välja.

Crowdestate’i panin natuke juurde ning Twino ja Mintos toimetasid seniste vahenditega. Küll olen ka Mintoses märganud, et minu maitsele sobivaid Mogo laene ei kipu enam turul olema ning ka järelturul on pigem sellist radioaktiivsemat kraami nagu 21-aastaste Läti noorte poolt ostetud 3. seeria bemmid, mille laenud on alates esimesest tagasimaksest “paid with delay”.

Passiivne tulu. Kuna börsilt jäi dividendisaak juunis kehvemaks kui aprillis ja mais, siis viimase kahe kuu tulemusteni siin muidugi ei küündinud. Aga loogiline ka, ega dividendikevad kogu aasta läbi ei kesta. Areng võrreldes mulluse aasta juuniga on aga silmnähtav ning see ongi kõige olulisem. Vaadates veel eelmise aasta numbreid, siis juuli oli mullu üks kolmest kuust, kui dividenditulu oli sootuks null. Appikene, ilmselt on ka tänavu juulis oodata põuda.

2018. aasta eesmärk on teenida 5000 eurot passiivset tulu ning pärast dividendikevadet oleme graafikust kenasti soovitud määral ees. Ilmselt teine poolaasta tuleb veidi lahjem, kuid viis tonni passiivset peaks kokku saama küll aasta lõpuks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et netoväärtuse arvestuses suutsime eelmise kuuga võrreldes portfelli suurendada 3,3%, kuid tänu Tallinna Sadamale tegi päris korraliku jõnksu üles investeerimisportfelli maht. Oleme oma netoväärtust suutnud kuust-kuuse kasvatada nüüd juba 26 kuud järjepanu.

Ise arvan, et olen psühholoogiliselt valmis, kui peaks tulema mingi kõvem kriisiasi, et ei pabista, kui netoväärtuse tulbad stabiilselt kukkuma hakkavad. Aga eks kunagi näeme ka selle hetke ära. Loodame, et päris -50% langust ma oma excelist nägema ei pea kõige mustemal hetkel. Kõige rohkem muidugi loodame, et mu enesekindlus on õigustatud ning ma tegelikult ka ei tõtta kriisi põhjas kõike maha müüma.

Avaldas Elunaut

Kontakti saab minuga e-maili aadressil tasane.investor@gmail.com.

4 kommentaari teemal “Uue alguse juuni tõi Tallinna Sadama ja korraliku passiivtulu, kuid nigela säästuprotsendi

  1. Väga tubli. Minul küll õde pole, aga ootan sama asja: “Teine võimalus on muidugi lihtsalt oodata, et keegi rahapakiga vastu pead paneb ja rikkus lihtsalt õele sajab.”

  2. huvitav, et kõik ajavad muudkui dividende taga…
    nojah, mina ajasin kunagi kah. kuni… käesoleva aastani.
    aga kuna meil on nüüd selline imearmas uus tulumaksuseadus, kus 2018a börsiettevõtetst teenitud dividendid pole küll otseselt tulumaksustavad, aga ometi lähevad sissetuleku tulumaksuvaba summa määra arvestamisel arvesse, siis ma teen nüüd just vastupidi: müün vahetult enne dividende ning ostan kohe peale aktsia kukkumist uuesti tagasi.
    investeerimiskonto süsteemis tekib tulumaksukohustus alles kauges tulevikus. aga dividendi korral on suur kartus, et saadav dividend võib (koos palgaga) üldse tulumaksuvaba osa “ära kaotada”. ehk siis teisisõnu: minu selleaastane eesmärk on saada oluliselt vähem dividenditulu kui eelmisel aastal. või samas suurusjärgus kui varem, aga kindlasti mitte rohkem. kui kunagi pensionile jään, siis võib ka dividende uuesti saada.

    1. Jah, point on õige. Eks ma võimaluste piires proovin meie erinevate maksumuudatustega kaasas käia ja mitte alt minna 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga