Krahh? Paanika? Kuidas ma tulen toime aktsiaturgude hinnasulaga?

Alustan seekord oma postitust sellise toreda screenshotiga, kus neljapäeva hommikupoolikul panka sisse logides vastas ühelt meie kontolt aktsiainvesteeringute sektsioonist vastu selline pilt.

Päris nukker värk või kuidas?

Kuidas ma ennast selle kõige juures tunnen? Olen ju mina ja paljud teised blogijad kirjutanud, kuidas see “investeerimine on üks pika vaatega asi” ja “mind ei koti, kui aktsiad punased on” ning “siis ongi hea ostukoht” jne. Olen ka kommentaarides saanud kainestavat vastukaja, et ei ole see nii lihtne midagi.

Vastates eelmise lõigu algus esitatud küsimusele, siis tunded on kahetised. Esiteks, reaalselt on üsna kehv tunne neid punaseid numbreid vaadata ning ma üldse ei salga, et kohati käib jõnksuna seest läbi ka õrn kihk aktsiad maha müüa ja ennast sellest piinast päästa. Teiseks, on sees tunne, et peaks endale panema paberil väga konkreetse ostunimekirja kirja, et siis ühel hetkel oleks millest juhinduda.

Õnneks see teine tunne on senimaani olnud tugevam ning koostasingi meile lühikese ostunimekirja juhuks, kui tõepoolest peaks turgudel suuremaks verelaskmiseks minema. Oma nimekirja koostades lähtusin peamiselt sellest vaatest, et neid ettevõtteid olen ma valmis oma aktsiaportfellis hoidma sisuliselt igavesti ja nendesse ettevõtetesse ma usun pikas plaanis.

Kindlasti huvitab teid, mida ma Balti börsilt välja valisin ja millesse mul nii kõva usk on? Igaksjuhuks mainin veelkord, et see list on ettevõtetest, mida ma julgeks portfellis pikas plaanis ja küllaltki suure osakaaluga omada. See ei tähenda, et minumeelest oleks hetkel mõne selle aktsia jaoks hea ostukoht. Samuti on näiteks Leedu hiiud seal kirjas väikese tärniga, kuna Telia emafirma ja Leedu riigi suurosalustega kaasneb ka teatav risk.

Aga nimekiri oleks selline: Tallinna Sadam, LHV Grupp, Tallinna Kaubamaja, Tallinna Vesi, Tallink, Harju Elekter, ESO, Telia Lietuva, Eften ning kinnisvarafondina Baltic Horizon Fund. Nagu näha, siis siht on kindlate dividendiaktsiate ja Balti turu mõistes suurfirmade suunas.

Seda nimekirja meie praeguse aktsiaportfelliga võrreldes tabasin ennast mõttelt, et meil on erinevatel põhjustel ostetud aktsiaid, mida tegelikult pikas plaanis portfellis omada ei tahaks. Osade ostude puhul oli tegemist tavapäraste algaja vigadega (NCN1T ja PRF1T) ning ühel puhul puhtakujulise ahnuse ja spekuleerimisega (VLP1L).

Õnneks on need tehtud vead pluss meie teised spekulatiivsemad aktsiainvesteeringud kokku umbes 10% meie aktsiaportfellist. Seega, kui öeldakse, et 10% võiks olla sellist nö riskimise kapitali, siis ei tohiks selles plaanis üldse pabistada. Küll aga emotsionaalselt tundub see 10% olema hetkel palju olulisem, kui see 90%, millega ma põhimõtteliselt rahul.

Igatahes müüma ma oma investeeringuid ei tõtta ning loodan, et seda meelekindlust jagub ka aegadeks, kui need kukkumised veel suuremad on. Mul on abikaasaga kokku lepitud, et müümiseks pean saama ka tema loa, seega on meil rutakate otsuste vältimiseks paika pandud justkui kahetasandiline autentimine.

Kuidas kaasblogijad ja blogide lugejad punaste aktsiaturgudega toime tulevad? Kas üldse jälgite turul toimuvat, sest kui infot ei tea, siis ei saa ka muretseda?

* Selle postituse näol pole tegemist mingi konkreetse ülesehituse näol tehtud tõsist lisaväärtust pakkuva üllitisega, vaid kasutasin lihtsalt internetiruumi veidi auru väljalaskmiseks 🙂 Elage kaasa või kannatage ära.

Avaldas Elunaut

Kontakti saab minuga e-maili aadressil tasane.investor@gmail.com.

14 kommentaari teemal “Krahh? Paanika? Kuidas ma tulen toime aktsiaturgude hinnasulaga?

  1. Ma olen praegu reisil ja sotsiaalmeediast saan aru, et mingi trall käib, aga kuidagi üldse ei eruta. Isegi kui enne oleks saanud riske vähendada, siis praegu pole enam niikuinii mõtet rapsima kukkuda ja parem siis kahe käega lauast haarata ning see esimene kriis läbi sõita. Peaasi, et meelekindlust jätkuks.

  2. Kas hetkel oleks hoopis hea aeg osta? Sellessuhtes, et hetkel kindlasti müüakse odavamalt ning siis oleks nagu kasulik odavamalt osta ja uut tõusu oodata – ei? Võibolla olen valesti sellest maailmast arusaanud 😀

    1. Tänud Roheline leht kommentaari eest. Oleks see nii lihtne. Psühholoogiliselt on esiteks niigi keeruline neid punaseid numbreid vaadata, ei pruugi tekkida üldse mõtet midagi juurde osta. Aga mul shopping list valmis ja mõtteid on.

  3. jah, tasub ikka oodata kui vähemalt 30% on langenud ja siis müügiorder sisse panna

    1. Tänud Uudo idee eest. Seljuhul oleks pidanud viimaste aastate jooksul korduvalt Baltika aktsiaid kokku ostma, aga kas see oleks olnud hea mõte? 🙂

  4. Kas Telia Lietuvat julgeksid kohe suurelt osta? Sealt ei karda, et OLY vol2 või vähemalt vol1,5 tehakse? 😀 (Disclaimer: oman ise natukene).

    1. Tänud kommentaari eest Kristi. Jah, leedukad seetõttu ongi tärniga, et vastavalt see Telia ja Leedu riigi (ESO puhul) ülisuur osalus on riskiks. Sama olukord ka Tallinna Sadama puhul muidugi, aga need on riskid, mida tuleb kaaluda. Ja nagu Olympicu situatsioonist näha, siis ükskõik, kes see suuromanik on, kasvõi firma loojad, siis ülevõtmisest pole vist kunagi lõpuni kaitset.

  5. Topelt autentimise süsteem on väga hea mõte – usun, et see oleks mind minevikus nii mõnestki uljast tehingust eemale hoidnud 🙂
    Märtsikuisest Balti turu kõrgeimast tipust on Balti indeks praeguseks langenud ca 10%, mis jääb veel turule tervisliku korrektsiooni piiresse. Mis aga edasi saab…. Kui teaks tulevikku, oleks väga kerge investeerida 🙂
    Igatahes hetkel veel ise ei torma aktsiaid kokku ostma, vaatan, mis saama hakkab.

  6. Nordecon tegelt kenasti maksab dividende ja vähendab aktsiakapitali.
    Kahjumit ka tegelt kenasti vähendanud.
    Kui samamoodi jätkub siis hetke hinna juures pole ta nii halb midagi mu meelest.

  7. Olles läbinud kaks kriisi (1997, 2007), siis kogemus ütleb, et enesetunne läheb oluliselt halvemaks. Kui praegu langus 10-15%, siis krahhiks tuleb lugeda pigem langust 40-50% ja siis on ikka väga raske näppe eemal hoida.
    Selle põhjal võiks ju nagu öelda, et müüa kümneprotsendilise miinusega on ju veel hea tehing, aga siin on kaks olulist nüanssi:
    1. Kas ikkagi tuleb suurem langus või piirdub korrektsiooniga?
    2. Kui on juba -40%, siis ju ei ole julgust enam osta, sest äkki langeb veel 20-30%? Ja kui lõpuks järsult tõuseb, siis on põhi jälle maha magatud (tunne siis selline: no tõusis 10%, mis siis, sest kohe läheb kindlasti alla tagasi, aga tutkit, läheb veel 10% ülesse ja no “kes see siis nii loll on, et nii kõrgelt ostab” jne. kuni hinnad on taastunud ja oled positsioonist väljunud madalamalt kui uuesti tagasi ostad).
    Seega – tarka nõu siin ei ole anda. Oma lapsele, kes on ka mõne aja eest alustanud investeerimisega, olen öelnud, et esimene krahh elus tuleb täiega läbi elada, siis on edaspidiseks eluks olemas ehk parem turutunnetus. Praegu ju temal summad ikka suht väikesed.

    1. Tänud Velvo, väga hea sisuka kommentaari eest. Ma natuke kardangi, et kogu see asi üsna raske saab olema. Aga ma ise loodan hea turvavõrgustiku peale, kus sõpradega aitame üksteisel külma pead hoida. Samas, ühe paanika võib sellisel juhul kasvada kõikide paanikaks.

  8. kiitus postituse eest! millegipärast on nii, et turgude langedes saabub vaikus. tegelikult võiks siis just rohkem analüüsida, prognoosida, emotsiooni välja lasta 🙂

    1. Tänud! Ma mäletan oma blogimise algusest ühte kommentaari, kus olin kirjeldamas, kuidas investeerimine on nagu lilled ja liblikad ning siis üks lugeja tõmbas mind maa peale tagasi. Kommentaar oli umbes midagi sellist, et kui kõik hästi, siis on kõik jutumehed, aga kui kriis käes, siis selgub tegelikult, kellest asja saab ning kes vastu peab.

Kommenteeri