Oktoober. Kõik läks pekki!

Ma loodan, et see provokatiivne pealkiri tõi sellele postitusele nüüd täiega klikke juurde. Käes on kokku võtta meie pere finantsteekonna numbrid 2018. aasta oktoobri kohta, mis must-valgelt vaadates tunduvad esialgu negatiivsed, kuid tegelikult on järjekordne samm õiges suunas.

Lõppenud kuu märksõnaks meie portfelli raames olid raskused aktsiaturgudel ning Bondorast väljumine suurte kadudega. Esimest korda oma meie investeerimisteekonnal saime tunda olukorda, kus aktsiahindade langus kajastus tuntavalt ka meie netoväärtuses ning tegi meid vähemalt paberil oluliselt vaesemaks. Etteruttavalt võib öelda, et esmakordselt üle 30 kuu ei suutnud me paljude kokkulangemiste tagajärjel oma netoväärtust suurendada ning pidime leppima 0,4-protsendilise kahanemisega.

Aga tegemist on justkui meie proovilepanekuna, kuna vaid päev pärast numbrite kokkulöömist paljud meie aktsiapositsioonid taastusid nii oluliselt, et numbrid oleks olnud hoopis teised. Samuti jäid just oktoobrisse mitmed erakorralised kulud, millest on tulevikus abi tulude suurendamisel. Siin tulebki mängu see mõte, kus asjasse süüvides on pilt endiselt väga positiivne. Aga nüüd kõigest lähemalt…

Tulud/kulud. Kuigi meie oktoobri kulud olid oodatult kõige suuremad, mis kunagi olnud on (vähemalt alates teadlikkust arvestamisest), siis kukkus see välja kuidagi väga positiivselt. Peamiselt seetõttu, et nägin, kuidas sai tehtud üks oluline investeering enda ettevõtlusesse, investeeritud üsna märkimisväärselt iseenda elukvaliteeti ning vaatamata sellele õnnestus kuu lõikes veidi rohkem kui tuhande euroga plussi jääda. Ehk siis meie pere mõistes “slow” kuu tähendas ka üsna korralikult plusspoolel olemist. Tähendab, et võib hakata rohkem hetkes elama küll 🙂

Aktiivsete tulude poolelt näen, et november võib tulla üsna hea kuu, kuna just ettevõtluses on realiseerimas päris mitmed projektid, mille nimel on pikalt tööd tehtud, kuid seni reaalselt tuludes pole see veel kajastunud. Aga ei hakka ära sõnama ning eks kuu aja pärast saame näha.

Meie netoväärtuse jagunemine on viimastel aegadel jäänud üsna samaks ning hetkeseis on minu jaoks rahuldav. Oktoobri numbreid kokku lüües oli ühisrahastuses 35,7% ja aktsiates 34% meie kogu nö portfellist. Indeksfondide osa on järk-järgult suurenemas, kuid graafikule see veel eraldi numbrina ei mahu. Vaba raha on 25,3%. Muutus võrreldes septembriga oli see, et veidi raha liikus ühisrahastusse ning aadrilaskmine börsil tõmbas aktsiate osakaalu alla.

Aktsiaportfell sai küll täiendust 1000 Tallinki aktsia võrra, kuid üldiselt oli oktoober meie aktsiaportfellile üsna keeruline kuu. Väga palju oli punast ning see pani mind mõtlema. Peamiselt vaatasin oma tehinguajalugu ning meenutasin, mis eesmärkidega üks või teine aktsia sai portfelli soetatud. See oli hea mõtteharjutus, et taas meenutada oma tehtud vigu ning loodetavasti on sellest tulevikus kasu, kui tekib taas tahtmine hõlptulu ootuses taas spekuleerima minna.

Nagu allolevalt pildilt näha, siis meie pere nö börsiportfelli suurimateks positsioonideks on kinnisvarafond Baltic Horizon Fund ja Tallinna Sadam. Väikese mõttetalgu tulemusena, mille esimestest emotsioonidest veidi juba ka kirjutasin, panin paberile need ettevõtted, kellega üsna julgelt läheks ka läbi kriisi usus, et pankrotiohtu pole. Hetkel on umbes 10-15% portfellist selline, millega rahul ei ole. Aga müüma ei hakka ning pigem kasvatan portfelli tummisemat osa edasi ning vähendan sellega enda jaoks riskantsemate investeeringute osakaalu.

Kogu selle börsitralli juures olen sarnaselt mitmele teisele blogi kirjutavale investorile mõelnud ka järgmisi samme – peamiselt siis ettevõtte alt börsile investeerimist ning välisturgudele minemist. Aga välisturud hirmutavad ning päris laiapõhjalistesse ETF-idesse kogu raha ka ei taha panustada, kuna see tunduks nagu liiga igav 🙂

Mulle meeldib Balti turg, väga meeldib, kuna siin ma olen kõigi nende ettevõtete infovälja keskel. Näiteks igapäevaselt liikudes möödun ma väga suurest osast oma “investeeringutest” – börsifirmade kontorid, Selveri poed, BHF-i või EfTEN-i omanduses olev kinnisvara, Nordeconi ja Merko ehitustandrid, LHV pensionifondide müügimehed jne. Minu jaoks on aga arusaamatu, kui suur risk on see, et mõni Balti börsi ettevõte võib kukkuda sellisesse auku, et pankrotistub. Suurem risk vist hoopis see, et rasketel aegadel ostetakse firma börsilt odava hinna eest välja ning kaotan selliselt olulise osa oma sisse pandud kapitalist?

Igatahes, olen endiselt seda meelt, et peamiselt möllan mina koduturul ning võib-olla jäängi veel pikkadeks aastateks vaid Baltikumi püsima. Aga mine sa tea, elu siin viimasel ajal nii kiirelt igas suunas muutumas, et pole mõtet enam pikki plaane teha.

Ühisrahastus. Üheks suureks põhjuseks, miks meie netoväärtus oktoobris langes, oli Bondora. Nimelt likvideerisin jõuga meie portfelli ning allahindamiste tõttu kadus laenude müümisel sealt meie väärtust sadade eurode kaupa. Kirjutan hiljem meie Bondora seiklusest veidi ka pikemalt, kuid loodetavasti saab novembris sellele asjale joone alla tõmmata.

Mintosesse läksin 1000 euroga tagasi, kuna Mogo pakkus minule sobivaid autolaene üle pika aja taas vähemalt 11% intressiga. Ka Estategurusse ja Crowdestate’i kandsin mõlemasse 500 eurot juurde, mis küll veel nende ridade kirjutamise hetkel seisavad kontodel ja ootavad sobivaid projekte. Joone sai alla ka meie kunagisele eraisiku ühisrahastusportfellile. Kui aega saan, siis tuleb ka sellest eraldi väike kokkuvõte, kuna tegemist ikkagi meie investeerimisteekonna alguse ja nö sütikuga.

Passiivse tulu poolest üldine langus jätkus ning ka esmakordselt meie investeerimisajaloo jooksul jäime alla eelmise aasta sama kuu summale. Sel oktoobril tuli passiivselt 280 eurot, mullu oli see summa 437 eurot.

2018. aasta eesmärk ehk 5000 eurot passiivset sissetulekut on käega katsutavalt lähedal ning peaks novembri kuuga purki saama.

Kokkuvõttes oli numbrite järgi väga keeruline kuu. Justkui proovilepaneku kuu, kas kestame ära. Kui me oleks börsifirma, siis selliste tulemuste valguses oleks meie aktsiad kindlasti kõvasti langenud. Aga, natuke endalegi ootamatult, ma ei muretse üldse. Sest ühtegi põhimõttelist muutust halvemuse poole ei toimunud, vastupidi, läksime sammukese jälle oma erinevatele eesmärkidele lähemale. Lihtsalt see samm polnud nii suur, kui seni olime harjunud.

Siin tekib mul ka üks filosoofiline mõte, et alati pole hea olla liiga tubli. Näiteks, meie selle kuu näitel: kui sa oled aastaid suutnud näidata keskmiselt säästumäära 50% ning nüüd üks kuu langed 20% peale, siis see justkui tundub katastroof. Aga inimene, kes eluaeg on elanud üle oma võimete ehk säästumääraga 0 või isegi miinuses, ning tema ühel hetkel muudab oma elu ja hakkab 10% sissetulekutest säästma, siis see tundub täiesti maailmamuutvalt positiivne sündmus. Kõik on kinni taustsüsteemis, millega ennast võrreldakse. Sellel teemal ma võiks siin jaurata tunde, aga tõmban praegu eriti pikaks veninud kokkuvõttele joone alla.

PS! Ilmast ei jõudnudki rääkida, aga seni on sügis meid hellitanud, kuid ootan hirmuga neid ülipimedaid ja vastikuid sügisilmasid 🙂

Avaldas Elunaut

Kontakti saab minuga e-maili aadressil tasane.investor@gmail.com.

Kommenteeri