Mintose lipulaev on tänavuse aasta alguses gaasi põhja lükanud

Nagu varemgi korduvalt siit blogist on läbi käinud, siis olen viimasel ajal väga jõuliselt meie pere investeerimisportfelli suunanud Mintosesse ja peamiselt seal pakutavatesse Mogo laenudesse. Seetõttu üritan hoida ennast kursis ettevõtte finantsaruannetega, mida õnneks on küllalt lihtne teha läbi Balti börsi süsteemi, kuna Mogol on börsil noteeritud võlakirjad, millega kaasneb ka kvartaalne aruandmiskohustus börsi vahendusel.

Esmalt, et minu suurt huvi Mogo tegemistesse veidi illustreerida, siis meie hetke ühisrahatusportfelli jaotus näeb välja selline:

Ja süüvides üksnes Mintose portfelli, siis jaotus on selline:

Kui meie suurim aktsiapositsioon (või no kinnisvarafond, kes tahab tähte närida) on hetkel ca 8000 euroga Baltic Horizon Fund, siis justkui Mogosse oleme investeerinud praegu neli korda rohkem raha. Jah, see pole nii üks-ühele, kuna tegemist on inimestele antud laenuga ja Mogo on üksnes vahendaja jne, aga mina võtan hetkel kogu seda kompotti peamiselt ikkagi Mogo riskina.

Värskelt ilmusid Mogo tänavuse aasta esimese kvartali finantstulemused ning võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on näidatud suurt kasvu kõigis põhilistes kategooriates, alustades intressitulust, lõpetades kasumiga.

Neid üleval tabelis olevaid numbreid pole vist mõtet väga lahti kirjutada, aga edasiminek on olnud jõuline. Aruannet edasi kerides sain aga veel päris põnevat informatsiooni, mida ma varem ei teadnud, polnud tähele pannud või teadvustanud.

Plahvatuslikult on kasvanud tööjõukulud, mis ilmselt tuleneb suuresti laienemisest uutesse riikidesse. Kui 2018. aasta esimeses kvartalis maksti töötajatele kokku 1,7 miljonit eurot, siis tänavu 3,8 miljonit. Vahe on üüratu, rohkem kui kahekordne.

Huvitav on ka see, et välja on arvutatud marketingikulu ühe laenu saamiseks, mis on 17 eurot. Kommentaariks on juures, et see on nende arvates väga hea tulemus ning reklaami tehakse väga kuluefektiivselt.

Huvitav on ka Mogo enda poolt tehtud riikide lahterdamine, kui Eesti, Läti, Leedu, Gruusia ja Armeenia on “mature countries” ehk n-ö arenenud riigid. “Mid-tier” ehk keskmikud on Bulgaaria, Rumeenia, Poola ja Moldova ning “start-up” riigid Albaania, Valgevene, Ukraina, Kasahstan ja Usbekistan. Vaadates oma laenude jaotust, siis meie investeeringud on mõnekümneeurose erandiga kõik täiskasvanud riikides:

Väga põnev on ka Mogo laenuportfelli hetkeseis arvestades tagasimaksmist. Firma enda andmetel on 75,4% laenudega kõik korras, 8,4% on maksetega hilinenud 1-10 päeva, 8,5% 10-30 päeva ja 6,7% rohkem kui 35 päeva. Puhtalt minu enda Mogo portfell Mintoses näitab “currentiks” hetkel 77,5% ehk paar protsenti paremat tulemust, kui Mogo kogu portfelli number.

Ühesõnaga, hetkel tundub kõik okei.

Kellel huvi, siis kõnealuse Mogo raporti leiab siit.

Kui soovid minuga liituda ja Mintose portaalis investeerimisega alustada, siis tee seda palun läbi minu promokoodi SIIN. Sellega toetad minu pisikest elublogi läbi Mintose poolt saadava sümboolse rahalise toetuse ning Sina saad esimese 90 päevaga platvormil teenida 1% suurust boonust!

Kui soovid ka Estategurus või Crowdestate’is investeerimisega alustada, mis samuti meie investeerimisportfellis kenasti esindatud on, siis need soovituskoodid leiab SIIT.

Avaldas Elunaut

Kontakti saab minuga e-maili aadressil tasane.investor@gmail.com.

9 kommentaari teemal “Mintose lipulaev on tänavuse aasta alguses gaasi põhja lükanud

  1. Mul on Mintose pilt üsna sama. Ca 80% Mogo, 19% Creditstar ja siis näpuotsaga ka mingeid kõrgema intressiga eksperimente 😀

  2. Suured tänud ja respect hea ning kompaktse ülevaate eest! Asun ka huvi pärast täis raportit uurima.

  3. keeruline on mõista seda Mogo kultust… üsna suure hapuks läinud laenude hulga juures, teatvasti ei maksa nad selliste laenude puhul ka intresse

    mul on samuti Mogo laene (lihtsalt diversifitseerimiseks) ning hapude laenude hulk on võrreldes teiste pakkujatega kõige suurem ~20%. teiste kontorite puhul on parem tagasimakse kultuur, intressid viivistelt ning sageli ka parem intress.

    1. Tänud arvamuse eest, Jörss! Minu jaoks Mogo võlu peitubki peamiselt ettevõtte suuruses ja senistes tulemustes. Mintoses mind tegelikult eriti ei huvita, kui suur on mingi laenukontori laenude hapuksminemise %, kui see jääb nö mõistuse piiridesse. Küll aga huvitab mind laenukontori elujõulisus ehk siis nende finantstulemused. Sest nii kaua, kuni laenukontor on elujõuline, suudavad nad tagasiostugarantiid täita ning mind ei huvita, kas Jaan Tallinnast või Edgars Riiast maksab oma laenu tagasi või mitte. Teine põhjus Mogo eelistamisel ongi just see “Mogo kultus” nagu Sa seda nimetad. Minu eesmärk on hoida oma portfell nii likviidne kui vähegi võimalik ning Mogo laenud müüvad järelturul väga hästi.
      Jörss, kui see saladus pole, siis milliseid laenukontoreid Sa Mintoses eelistad või kui suur Sul see valik on?

      1. kui sind ei huvita hapuda laenude maht, millest intressi ei maksta siis kokkuvõtvalt võib öelda, et sind ei huvita tootlus. see on kummaline, eriti ühisrahastuse puhul, kus kõrgema riski puhul tuleb ka palju preemiat saada.

        likviidsus… kõrgema intressiga laenud on järelturul tunduvalt likviidsemad kui mogo 11-12% laenud. olen selle kahjuks omal nahal järgi proovinud.

        väike ülevaade minu valikust (raputan tuhka pähe, Mogo osakaal on samuti natukene liiga suur):
        https://gyazo.com/bcc78ab6325005e96d28671928715324

        1. Jah, mind ei huvita tootlus iga hinna eest. Kõrgema riski eest tulebki suuremat preeimat saada, seetõttu ma Mogo laene valingi – minu arvates väiksem risk. Minu jaoks on Mintoses suurim risk laenukontori risk ning seda ma ka üritan hinnata. Väikseid, olematu ajalooga või ilma tõsiseltvõetava avaliku infota laenukontoritesse panustada ei julge, minu jaoks see 1-2% kõrgem tootlus ei kaalu kõike muud üles. Ma olen kindlasti keskmisest konservatiivsem investor ning selleks ma ka jään. Ühisrahastuses on keeruline riske hinnata, kuid ma olen võtnud selle laenukontorite põhimõtte endale peamiseks kriteeriumiks ning selle järgi tegutsen. Kui millalgi peaks üks korralik kriis üle käima, alles siis tõenäoliselt näeme, kelle strateegiad kuidas töötavad.

          1. minu eesmärk oli sind mõtlema panna aga las ta jääb… eks see ole igaühe enda otsustada kui konservatiivne on investor, kui üle 40% portfellist on ühisrahastuses ning sellest omakorda peaaegu 75% sõltub ühest laenukontorist

          2. Ja mina tänan selle eest. Ma olen mõelnud need asjad enda jaoks läbi. Ja see protsent ühisrahastuses ei ole mu enda jaoks ka mugav number ning hetkel on see pigem erandlik olukord. Aga nagu enne olen juba kirjutanud, Sinu jaoks võrdub riskide maandamine sellega, et võtad sisse võimalikult laia joonega laenukontoreid. Minu jaoks võrdub riskide maandamine sellega, et võtan sisse enda jaoks selle kõige parema (minu jaoks Mintoses ka peaaegu ainsa võimaliku) laenukontori. Lähtekohad on erinevad.

Leave a Reply to Elunaut Cancel reply