Kui loll võib olla? ehk elu Eestis Delfi moodi…

Mind ajendas kirjutama Delfis ilmunud provokatiivse pealkirjaga artikkel “Elu palgapäevast palgapäevani: teenin Eesti keskmisest kõrgemat palka. Aga sääste mul pole ja raha on pidevalt otsas”, mis peaks justkui olema lugejakiri. Ma ise loodan kõigest hingest, et tegemist on väljamõeldud klikimagnetiga, mitte lugejakirjaga.

Pärast “lugejakirja” teistkordset läbitöötamist olin juba päris kindel, et tegemist on usinate Delfi klikimeistrite toodanguga, kuna liiga palju on rumalaid kunstilisi liialdusi ühte lühikesse teksti kokku lükatud. Igatahes, see selleks. Mis mind veel rohkem šokeeris, olid mõned artikli all avanevad kommentaarid.

Päris mitmed inimesed tõttasid kirjatükis esinevat naisterahvast kaitsma. Ma ei tea nüüd küll kelle, aga ilmselt iseenda eest. Soovitati raha puuduse korral lausa hakata riiki petma ja mida kõike veel.

Mind hämmastab peamiselt selline mõtteviis, mida esindas kommentaator Vallo:

“Üks asi on elamine ja teine on magu rott elamine. Me ei tulnud siia kannatama vaid peab olema võimalus tegeleda ka hobide ja meelelahutusega. Peab olema võimalus ka oma naisega väljas käia. Kui seda keskmise palgaga aga teha, siis on 100% palgapäevast palgapäevani elamine. Siin ei ole absoluutselt enam majandamise oskuses küsimus!!!”

Kui loll saab olla? See kõik just ongi majandamise küsimus! Jah, peab olema võimalus tegeleda hobide ja meelelahutusega ja peab ka naist välja viima, aga seda peabki tegema selliselt, et eelarve lõhki ei läheks. Inimesed suudavad Eesti keskmise palgaga imesid teha, küsimus on suhtumises. Kõige lihtsam on alati vinguda ja viriseda ning süüdistada riiki või naabrimeest.

Veel üks pärl, seekord neiu Nelelt:

“Väljas söömine küll laristamine pole, sest 1. Sööma nagunii peab 2. Ega poest toitu ostes ka alla 20.- arve kassas pole ning 3. Sotsialiseerumise osa on väljaskäimine ja söömine. Laristamine on näit. 300.- maksva firmaka käekoti ostmine vôi endale 3 lapse tegemine!”

Aga kommentaaridest sai nalja ka, kui õpetati selgeks üks vanasõna:

“Kui sul ilmub raha, siis tekivad naised, kui tekivad naised, siis kaob raha, kui kaob raha, siis kaovad naised, kui kaovad naised, siis ilmub raha… küll võiks ikka rikas olla, kui sellest rigkäigust kaotada naised.”

Tegelikult oli õnneks ka väga mõistlikke kommentaare, mis lubavad oletada, et eestlased päris hukas ikka pole. Vaikselt-vaikselt tundub, et see rahatarkuse pisik ikka levib meie hulgas. On vaid veel aega vaja. Ja nii saigi ülinegatiivse algusega postitus kenasti positiivselt lõpetatud!

Avaldas Elunaut

Kontakti saab minuga e-maili aadressil tasane.investor@gmail.com.

6 kommentaari teemal “Kui loll võib olla? ehk elu Eestis Delfi moodi…

  1. Valdav enamus eestlaste finantsid on ikka väga nukras seisus. Mitte ainult ei elata palgapäevast pälgapäevani, vaid võetakse isegi veel tuttavatelt, sõpradelt jms võlgu paar sotti, et peaks kuu alguseni vastu … Ja ise samal ajal teenivad 1500€ või rohkem kätte ja raha lihtsalt pole. Täiesti ebareaalne.

    1. See fakt iseenesest pole isegi midagi imestamisväärset. Aga vihale ajab mind see, kui kiunutakse, et halvasti ja tahetakse muutust ja siis nagu selles “lugejakirjaski” räägib, et hakatakse oma kulusid kirja panema, aga see on nii “raske”, “õudne” või “tüütu” ja lõpetatakse kiirelt ära. Ja vingutakse edasi ja süüdistatakse naabreid, riiki ja Euroopa liitu. Mida pekki? Kui ikka täiskasvanud inimene enda tegemiste eest vastutust ei suuda võtta, siis minumeelest peaks talle kasvõi sunniviisiliselt seda õpetama. Kui tahad ühiskonnalt mingit tuge, siis pead ise ka selleks vaeva nägema – kasvõi õhtuti rahatarkuse tunde Roosaare käest võttes 🙂

  2. Tuleb tunnistada, et minu vend jättiski sellest ringkäigust naised välja 🙂 Pidavat segama tema eesmärkide saavutamist….

Kommenteeri