Kinnisvaramagnaadi poliitränt ehk mis juhtub, kui peas keerlevad mõtted suvaliselt paberile sülitada?

Täitsa märkamatult on taas pool kuud läbi saanud ning ma pole suutnud blogisse ühtegi sissekannet peale kuukokkuvõtte teha. Piinlik. Aga tõepoolest eluke veereb omasoodu edasi ja teha on pidevalt nii-nii palju. Kuna olen jooksvalt mingeid mõttekilde endale kirja siiski pannud, siis otsustasin teha vahelduseks sellise postituse, kus avaldangi vahepeal peas tiirelnud mõttekatked ja siis saab hiljem vaadata, mis teemadel vaja pikemalt kirjutada.

Kinnisvaramagnaat

Pean siinkohal tõdema, et jube mõnus on olnud saada üürimakseid. Kuidagi teistmoodi, kui finantsvaralt laekuvad intressid ja dividendid. Ilmselt lihtsalt uus ja huvitav ning esialgu ongi põnev, sest nii teistmoodi. Seni olen ka üürnikuga väga rahul (ptüi-ptüi-ptüi).

Ettevõttur

Huvitav, kas sõna ettevõttur on üldse olemas? Olgu sellega, kuidas on, aga veeretan hetkel peas ühte järgmist ideed, mis veel selle aasta lõpus läheb töösse. Plaan on siseneda uude valdkonda, mis kuidagi märkamatult on minu tegemistega järjest lähedamaks saanud. Tunnen, et suudan oma oskuste ja teadmistega pakkuda piisavalt lisaväärtust, et ettevõte tuule tiibadesse saaks. Alustame tegevust kolmekesi ja viie aasta perspektiiv oleks tööle võtta 7-8 inimest. Konkreetses valdkonnas on turusituatsioon selline, et algus võiks justkui olla üsna lihtne. Tahame oma valdkonnas pakkuda tippkvaliteeti ning tegemist on sellise valdkonnaga, kus ollakse nõus kvaliteedi eest ka maksma. Aga nagu ikka, siis plaan on alati suurepärane kuni kokkupuuteni reaalse eluga. Aga uuel aastal vaatame, kuidas asja käima saame.

Ettevõtja raske elu

Satun oma tegemistes üha enam kokku inimestega, kes valinud palgatöö asemel ettevõtluse ja on seda rada tallates jõudnud erinevale kaugusele. Üks läbiv mõte, mis selliste persoonidega kokku puutudes silma on jäänud: ettevõtlus paistab tohutult glamuurne, kuid taustal käib väga ränk töö. Äripäev kirjutab suurtest firmadest ja kopsakatest dividendidest, kuid neid artikleid lugedes ei mõista tegelikult, mida edukad ettevõtjad on pidanud ohverdama ja kui palju vaeva näinud. Väliselt paistabki ainult see glamuur, mille peale ettevõtmatumad inimesed siis kadedusest roheliseks tõmbuvad. Taustal käib või on minevikus käinud karm töö. Tihti kordades rohkem, kui tavainimese 8-tunnised päevad. Tihti selleks hetkeks, kui firma on suur ja edukas, on aastakümneid tehtud raske töö juba tehtud ja nopitakse selle vilju. Kõrvaltvaataja aga kadetseb, et mis sellele viga, korjab ainult firmast dividende ja midagi ei tee. Tasub mõelda selle peale.

Läheme kõik Coopima

Mulle Coop Panga ärimudel sümpatiseerib kohe väga. Olen sattunud viimaste aastate jooksul erinevates Eesti kohtades pidevalt Coopi poodidesse ja Tallinnast väljas pangateenuste sidumine kauplustega on geniaalne. Kui jätkusuutlik see on? Aeg näitab, aga ma usun, et siin on alles pealispinda kraabitud. Igatahes, mina lähen kindlasti Coop Panga aktsiaid jahtima.

Poliitränt

Kahjuks pean tõdema, et meie kallid poliitikud on suutnud ennast minu silmis täiesti täis teha. Kui ikka ülbelt teatatakse, et meil pole mingeid uuringuid ja ekspertide arvamusi vaja, sest me teame kõige paremini, mida tuleb teha, siis minu silmis on see maksimaalne tontlus. Poliitika peaks olema võimalus astuda esile, panna enda võimed proovile ja proovida rahvast teenida. Meie ühiskonnas on poliitika muutunud kuidagi enese upitamise kohaks, kus poliitikud arvavad ise, et nad on kuidagi priviligeeritud ja peavad lumpenit valitsema. Poliitik ei tohiks olla elukutse, poliitik peaks olema üks eluetapp. Keegi andekas ja heade juhtimisomadustega inimene võtab 4-8 aastat oma elust ja panustab ühiskonda tagasi seda suunates. Meil on see värk aga kuidagi nii pea peal – igasugu kisakõrid on pumba juures. Null respekt!

Sambareformaatorid suur pilt

Olen seda II samba janti üsna huviga kõrvalt jälginud ja vastavalt jagatud informatsioonile ka püüdnud oma arvamust jooksvalt kujundada. See teema läheb natuke sinna poliitränti valdkonda, aga lühidalt kokku võttes tundub mulle, et need, kes tegelikult võiks enda II samba raha välja võtta ja sellest isegi igas mõttes kasu saada, ärgitavad poliitikuid seda reformi mitte tegema, need, kes mitte mingil juhul ei tohiks seda võimalust saada, kuna teevad pikas perspektiivis ennast veel vaesemaks, karjuvad aga plaani poolt. Totaalne vastuolu.

Sambareformaatorid väike pilt

Viimase info valguses tundub vist kõige mõistlikum ikkagi raha Tuleva indeksfondi tiksuma jätta. Päris ausalt oleks esimene valik raha välja võtta sellele loodavale pensioni investeerimiskontole ja ise siis tegutseda, aga seal saab olema üks suur kitsaskoht. Nimelt pärast olemasoleva kapitali investeerimist hakkab juurde tiksuma nii vähe korraga, et mõistlikul moel ilmselt investeerida ei olegi võimalik. Kui teaks, et edasine poliitrisk oleks maandatud, siis jätaks vist täiesti rahuliku südamega pensionivara II sambasse edasi. Aga nagu praegune aeg näitab, siis ei saa kindel olla, et paari aasta pärast ei tule keegi lagedale geniaalse ideega, et tegelikult peaks II samba raha ikkagi kuidagi riigile nihverdama.

Väike päike igas päevas

Olen endale ammu tunnistanud, et minu üheks tugevuseks ja samas ka nõrkuseks on see, et olen lollilt järjekindel ja tahan, et asjad tuleksid võimalikult hästi välja. Nende omaduste miinuspoolega kaasneb see, et tihti ma ei oska piisavalt kordaminekuid hinnata. Minu jaoks on hästi läinud ja tehtud asjad võrdsustunud normaalsega. Niipea, kui midagi ei suju hästi, vaid paar pügalat madalama lõpptulemusega, on see probleem. Kohe on stress. Reaalsus on see, et kõrvalseisjad ei pruukinud üldse märgatagi, et midagi oli teistmoodi. Olen rohkem proovinud käituda selle teesi järgi, et kui oskad hinnata seda, mis on hästi ja positiivne, mitte ei ürita järjest paremini ja paremini, siis piisab suurepäraseks enesetundeks heast elust. Pole vaja pidevalt jahtida ideaalset ja lõpuks pettuda.

Tehtud!

Mõtted said virtuaalsele paberile pandud ja märkmetest päris mitu rida kustutatud. Kordaminek!

Lisalugu:

Sooduskood jah või ei?

Vahepeal läks Mintoses intresside alanemisega seis hapuks ja ei viitsinud sooduskoodi pakkumist postitadagi. Mõtlesin, et Rahakratt riisub nagunii kogu koore, et ei viitsi üritada. Aga aeg-ajalt ikka kuidagi keegi satub minu koodi kasutama ja tekitab mõtte, et kui inimesed kasutavad, siis miks mitte see siia lisada. Ega inimesed ju seda vahendustasu ei maksa, ikka Mintos. Nagu win-win igatpidi. Nüüd siis tuleb sooduskood ka:

Mintose ühisrahastusportaalis on taas intressid üles kerimas! Kui Sa pole veel seal investeerimisega alustanud, siis tee seda palun läbi minu promokoodi SIIN. Sellega saab tänu Sinu abile minu pisikene kirjutamisfetiš Mintose poolt sümboolse rahalise toetuse ning Sina saad kiirelt reageerides Mintoselt alustamisboonust!

Avaldas Elunaut

Kontakti saab minuga e-maili aadressil tasane.investor@gmail.com.

3 kommentaari teemal “Kinnisvaramagnaadi poliitränt ehk mis juhtub, kui peas keerlevad mõtted suvaliselt paberile sülitada?

  1. Teeme mingi ühise pakti sendiplogeritega, et poliitikast ei kirjuta? Jääks vähemalt mõni leht sellest virtsast puhtaks. Posdelfimehe tarbmisest olen mina juba loobunud – sellega tuli mul päike välja jälle.

  2. Investor/ettevõtja ei saa poliitilist pilti ignoreerida, sest keda ikka tulevikus maksustama hakatakse, et oleks raha praeguste poliitikute tehtud vigu parandada?
    Aga ettevõtlusest üks Lori Greineri tsitaat – Entrepreneurs are willing to work 80 hours a week to avoid working 40 hours a week (for someone else).

    1. Ma arvan ka, et päris vaakumis ilma poliitikata investeerida ei saa, sest poliitikud need, kes paljuski mängureeglid maksude ja kõige muu näol kujundavad.
      Aga ettevõtlusest ja ajast niipalju, et enda jaoks meeldiva ja huvipakkuva valdkonna puhul see töö mõiste on rakesti piiritletav. Kui paljud inimesed õhtul istuvad iivanile, et vaadata 4-5 tundi telekast peamiselt ajuvaba meelelahutust, siis mina veedan enamuse oma õhtutest mingite tööasjadega nokitsedes. Ja teen seda sundimatult ja mõnuga. Üks nipp ongi ebameeldivamad/raskemad tööasjad (neid tuleb kõigis ettevõtmistes) teha n-ö tööajal ning õhtuks jätta sellised mõnusamad ja/või lihtsamad tegemised.

Leave a Reply to Rahakratt Cancel reply