Mai – pill tuleb pika ilu peale ehk kuidas ma räigelt tünga sain

Kes koroonakriisi kuudel mu blogi luges, see teab, et ettevaatavalt olin väga pessimistlik ja reaalsus osutus hoopis helgemaks. Tundub, et see, et asjad läksid ootamatult hästi, muutis mind mugavaks ja pani arvama, et ka kriisi tuultes nii lilleline see värk ongi. Aga nüüd käis hele laks ja sain litaka kirja.

Kui alustada päris mai algusest, siis vaikselt tundus, et ilmad lähevad ilusaks ja asjad hakkavad taas ilmet võtma. Mai esimestel päevadel hakkasin saama päringuid pikaaegsetelt klientidelt ja tasapisi hakkas märtsi keskel päevapealt tühjaks jooksnud kalender taas töödega täituma. Juba vaikselt vaimusilmas kujutasin ette, kuidas kuukokkuvõtet kirjutades saan rahulolevalt nurru lüüa.

Eriti rõõmu tegi üks projekt, mis minu keskmistest objektidest rahalises mõttes 5-7 korda suurem. Projekti iseloomust tingituna tegelesin sellega jooksvalt sisuliselt kogu mai kuu ning sain kokkulepitud mahus tööd ka tehtud. Kuna projektiga olid seotud ka olulised minupoolsed kulud, siis leppisime kliendiga kokku, et hiljemalt mai keskel tasub ta arve. Saladuskatte all võin öelda, et seda raha ma pole siiani näinud ja pole kindel, kas kunagi üldse näengi.

Nagu sellest veel vähe, lahendasin samal kliendil kuu teises pooles veel ka ühe probleemi, mis tekkis põhiprojekti käigus. Ka see teine arve on loomulikult üleval. Ja nagu kuulsas telepoe reklaamis hõigatakse: “Ka see pole veel kõik!” Teine klient, kellele õnneks sai tehtud veidi väiksemas mahus töölõik, kadus lausa ära. Reaalselt enam ei vastata telefonile, e-mailidele ega sõnumitele. Naljakal kombel pärast umbes nädalast vaikust tegi klient küll ülekande, kuid täiesti lambisummas. Loomulikult oli summa väiksem, kui talle saadetud arvel. Aga vähemalt midagigi. Aga kontakti endiselt pole õnnestunud saada.

Ma pikalt mõtlesin, mida sellest olukorrast õppetunnina kaasa võtta. Eks ettevõtluses ikka juhtub, et mingeid arveid ei makstagi ära. Aga minu tegevuse ajaloos polnud seda enne koroonakriisi mitte kunagi juhtunud. Oli küll massiivseid hilinemisi, aga rahad olid alati üle tulnud. Esmakordselt märtsis oli minuga selline asi, et ühel kliendil jäid paar arvet üles. Aga mees helistas mulle julgelt ja ütles ausalt, et tal kukkusid eriolukorra tõttu tulud täiesti nulli ja lihtsalt pole millegi eest maksta. Vähemalt julges ühendust võtta.

Nüüd siis mai kuus tuli kaks võimalikku võlgnikku juurde. Võimalikku seetõttu, et esimesena mainitud kliendi puhul on veel teatav lootus, et ma seda raha ikkagi näen. Põhjus on proosaline: mind on vaja, et pooleliolev projekt lõpetada. Saaks küll ka ilma minuta hakkama, kuid see tähendaks umbes samas suurusjärgus väljaminekut kui mulle võlgu ollakse. Lisaks siis teatavat hoopi imidžile, kuna tegevusvaldkond on kitsas ja ma ei jätaks sellist ülelaskmist loomulikult enda teada.

Aga aitab sellest jutust ja liigume mai numbrite kallale…

Tulud/kulud. Meie pere tulud olid mais 4534 eurot, mis on vaid paarkümmend eurot kõrgem, kui tänavusel kõige kehvemal kuul veebruaris. Samas kulud olid keskmisest oluliselt kõrgemad – 2328 eurot. See tähendas, et kõrvale saime panna veidi üle 2200 euro ja säästuprotsent oli selle kalendriaasta seni madalaim – 48,7%.

Kuigi probleeme oli mitmeid, siis tegelikult võib asjadega väga rahule jääda. Tegelikult ikka väga ilus samm taas õiges suunas tehtud. Suvekuudel on teada, et paar väiksemat projekti kukub ära, mis tavaolukorras ülejäänud osa aastast sissetulekuid vaikselt polsterdavad. Kas õnnestub need tuluallikad millegagi kompenseerida, näitab aeg.

Netoväärtuse graafik. Teadlikult olen suurendamas vaba raha osakaalu, kui 17,3% pealt kerkis see osa portfellist 19,1% peale. Positsioone andis ära taas ühisrahastus, kust olen (aeglaselt) väljumas – 19,4% -> 18,4%.

Aktsiad. Ühtegi ostu ei teinud, aga vaatasin mõnuga, kuna enamus positsioonidest rohelise suuna võtsid.

Võlakirjade osakond naasis puhkuselt ja hakkas kohe tuliselt toimetama. Juunis peaks olema midagi raporteerida.

Ühisrahastuses olen endiselt kinni Finko Armeenia laenudes ja mai selles osas erilisi lootuskiiri ei pakkunud. Väga visalt seal raha tagasi tiksub, kuid vähemalt portaalist meie pangakontole jõuab alati väga kärmelt. Poole päevaga tavaliselt kohal.

Passiivse tulu lahtrisse sain kirjutada 628 eurot, mis on viimase 12 kuu madalaim number. Süüdi on ainuisikuliselt Mintos. Kui eelmise aasta lõpus laekus sealt kohati isegi 650 eurot kuus, siis nüüd mais vaid 124 eurot. Passiivset rahavoogu hoiavad seega hetkel üleval dividendid ja üür.

Pean tegema ka ühe õienduse (endaga loomulikult), kui avastasin, et veebruari kuu tabelist olin üüri sootuks välja unustanud. Sellega kerkis veebruari passiivse tulu number peaaegu kolmandiku võrra ja pilt läks kohe palju olulisemaks. Minust ikka numbriteinimest ei saa – kui mõni ajab mingeid üksikuid sente taga, et arvutused oleks õiged, siis ma panen tuimalt paari-kolme sotiga mööda.

Hoiame spidokat veel silme ees. Kuigi selge on, et eesmärgile 12 000 passiivset eurot jääme me aasta lõpus alla.

Kokkuvõttes tõusis meie netoväärtus suuresti tänu aktsiaturgude rohelusele 3,3% ja ka absoluutnumbrites oli kasv muljetavaldav. Viimase kolme kuu liikumised on siis olnud -4,2% -> +5,7% ja +3,3%. Volatiilsus, baby!

Avaldas Elunaut

Kontakti saab minuga e-maili aadressil tasane.investor@gmail.com.

4 kommentaari teemal “Mai – pill tuleb pika ilu peale ehk kuidas ma räigelt tünga sain

  1. Kas ülal toodud passiivne tulu on bruto või neto? Ehk kui investeerid ettevõtte alt, siis ei arvesta makse maha, ja pane siia graafikusse.

    1. Ei arvesta. Ei viitsi pilli lõhki ajada. Ja ei ole plaanis ka ettevõttest raha niipea välja võtta. Aga hea tähelepanek!

  2. Hei! Mis teie portfelli netoväärtus on?
    Tahaks ka jõuda nii kaugele, et tuleks 1000 eurot passiivselt sisse 🙂

    1. Portfell ca 200 000. Need tuhandesed kuud on ikka seni veel erakorralised. Eriti ilmselt nüüd majanduslanguse ajal. Ja kui kuskil lendab midagi vastu taevast (näit. Mintose mingite laenukontorite laenud), siis varasemate kuude passiivne tulu on lihtsalt üks fantoomnumber ja tegelikult tuleb sisse kirjutada kaotused. Aga kuidagi peab arvet pidama 🙂

Leave a Reply to Elunaut Cancel reply