Aastaid tagasi olin oma jõumehekarjääri (palun võtta pisukese huumoriga) tõttu erinevate nö fitnessblogide pidev jälgija ning viimased peaaegu aasta otsa olen otsinud enda maitsele sobivaid finantsblogisid ja raamatuid. Mõlemal juhul olen leidnud ühe mind häiriva paralleeli, mille siinkohal ka teie ette toon.
Silt: finantsfilosoofia
Kooneradamine või raiskamine? Kuidas leida õige tasakaal?
Finantsvabaduse poole pürgijad ja selle teema kohta huvi tundvad väikeinvestorid on kindlasti palju lugenud edulugudest, kus praeguseks oma eesmärgini jõudnud inimesed elasid mingil eluetapil võimalikult askeetlikult, et suur osa oma tuludest säästa ning investeerida. Samas, üheks paljude inimeste peamiseks vastuargumendiks säästmisele on see, et elu tuleks elada nüüd ja praegu, mitte keelata endale häid asju ja lükata kõike head kusagile umbmäärasesse tulevikku. Kas see on nii must ja valge või kus on tasakaalupunkt ja kuidas seda leida?
Finantsvabadus ja kaalulangetamine – miks inimesed ebaõnnestuvad?
Kui spordi ja investeerimise ühistest joontest veidi aega tagasi kirjutasin, siis tuli pähe ka selline paralleel, et finantsvabaduse poole pürgimine on nagu kaalulangetamine – osadel inimestel tuleb kergemalt, osadel raskemalt ning osad tahavad täiega, aga ei suuda või ei oska. Miks see nii on?
Miks noored astuvad vabatahtlikult võlaorjusesse?
Viimasel ajal on kuidagi järsku korduvalt minuni jõudnud jutud, kuidas värskelt keskkooli lõpetanud noored mehed on kohe täiskasvanuea alguses sidunud ennast tarbimislaenuga ja ostnud endale selle eest enda hetkevõimete kohta liiga kalli auto.
Harrastussport ja investeerimine – palju olulisi ühiseid jooni!
Põlise spordimehena kasutan neid hetki, kus metsajooksu teen või rattaga sõitmas olen, podcastide kuulamiseks ja heade ideede genereerimiseks. Ühel viimasel jooksuotsal hakkasin oma peas aga filosofeerima, kuidas investeerimisel ja harrastusspordil on mitmeid väga silmapaistvaid ühiseid jooni.