Kui loll võib olla? ehk elu Eestis Delfi moodi…

Mind ajendas kirjutama Delfis ilmunud provokatiivse pealkirjaga artikkel “Elu palgapäevast palgapäevani: teenin Eesti keskmisest kõrgemat palka. Aga sääste mul pole ja raha on pidevalt otsas”, mis peaks justkui olema lugejakiri. Ma ise loodan kõigest hingest, et tegemist on väljamõeldud klikimagnetiga, mitte lugejakirjaga. Pärast “lugejakirja” teistkordset läbitöötamist olin juba päris kindel, et tegemist on usinate Delfi… Loe edasi Kui loll võib olla? ehk elu Eestis Delfi moodi…

Suva, müüsin aktsiad maha ja liisin Audi A8*

Olen oma paariaastase teadliku finantsvabaduse poole püüdlemisega avastanud ühe väga filosoofilise aspekti, mis saadab investeerimisteemasid pea igal sammul. Nimelt, on põhimõtteliselt kaks äärmust inimesi – ühed, kes usuvad, et täiskasvanuelu alguses tuleb elada vaid kiirnuudlitest ja kõik ülejäänu säästa ning teised, kes ergutavad elama nüüd ja kohe ning mitte muretsema homse päeva või veel vähem mingi hoomamatu pensioniea pärast.

Kooneradamine või raiskamine? Kuidas leida õige tasakaal?

Finantsvabaduse poole pürgijad ja selle teema kohta huvi tundvad väikeinvestorid on kindlasti palju lugenud edulugudest, kus praeguseks oma eesmärgini jõudnud inimesed elasid mingil eluetapil võimalikult askeetlikult, et suur osa oma tuludest säästa ning investeerida. Samas, üheks paljude inimeste peamiseks vastuargumendiks säästmisele on see, et elu tuleks elada nüüd ja praegu, mitte keelata endale häid asju ja lükata kõike head kusagile umbmäärasesse tulevikku. Kas see on nii must ja valge või kus on tasakaalupunkt ja kuidas seda leida?