Istun siin jaanip\u00fchade j\u00e4rgsel p\u00e4eval \u00fches ilusas Eesti maakohas p\u00e4ikese k\u00e4es, l\u00e4pakas s\u00fcles ja m\u00f5tlen, et just n\u00fc\u00fcd, kui m\u00f5nus vanillij\u00e4\u00e4tis maasikatega on kurgust alla l\u00e4inud (totaalne YOLO hetk!), on \u00f5ige hetk \u00fcks blogipostitus valmis keevitada.<\/p>\n

V\u00e4rskelt sai taas lisatud kapitali Mintosesse, kus 16% Mogo laenud on liiga ahvatlevad, et neid mitte portfelli v\u00f5tta. Tuleb mainida, et Mintose raha kontole liikumine on muutunud \u00fclimalt kiireks. Kui veel m\u00f5nda aega tagasi tegin \u00fclekande teadmisega, et j\u00e4rgmiseks hommikuks saab raha Mintose kontole, siis t\u00e4nane \u00fclekanne v\u00f5ttis vaevalt paark\u00fcmmend minutit.<\/p>\n

Aga mitte sellest ei tahtnud ma r\u00e4\u00e4kida. Nimelt tuli hiljuti \u00fches seltskonnas teemaks investeerimistegevuses k\u00fcllalt oluline delayed gratification ehk eesti keeles v\u00f5iks seda kirjeldada kui m\u00f5nutunde v\u00f5i rahulolu edasil\u00fckkamist. L\u00fchidalt \u00f6eldes, m\u00f5ned inimesed on suutelised paremini tegutsema selliselt, et nende eesm\u00e4rgiks on kunagi suurem rahulolu tulevikus. Teised soovivad m\u00f5nutunnet n\u00fc\u00fcd ja kohe, m\u00f5tlemata tulevikuperspektiividele. On ilmselt k\u00fcllalt selge, kumma omaduse puhul s\u00e4\u00e4stmise ja investeerimise kontseptsioon paremini t\u00f6\u00f6tab.<\/p>\n

V\u00e4ga kuulus ja laialdaselt r\u00e4\u00e4gitud on n\u00f6 vahukommitest, mille kohta saab t\u00e4psemalt lugeda SIIT<\/a>. Olles veidi selle katse kohta uurinud, siis mulle tunduvad need tulemused k\u00fcllalt loomulikud. Et rahulolutunnet edasi l\u00fckata suutvad inimesed on keskmiselt edukamad v\u00f5rreldes nendega, kes seda teha ei suuda. Kuna ma ennast pean inimeseks, kes v\u00f5ib mingi kauge ja k\u00fcllalt \u00e4hmase tulevikuperspektiivi nimel v\u00e4ga motiveeritult tegutseda, siis mulle teevad sellised katsetulemused muidugi r\u00f5\u00f5mu.<\/p>\n

Jah, enda kohta r\u00e4\u00e4kides olen kohati isegi m\u00f5elnud, et n\u00e4iteks investeerimise puhul olen ma endale finantsvabaduse kontseptsiooni nii h\u00e4sti “maha m\u00fc\u00fcnud”, et olen valmis olevikus t\u00e4iesti rahumeeli \u00fcsna palju ohverdama. Ja see pole \u00fcldse raske. Samas, m\u00f5istan ma t\u00e4ielikult ka argumendi teist poolt, et YOLO ja n\u00fc\u00fcd ja kohe jne. Aga emotsionaalselt pakub mulle suuremat rahulolu see, et ma liigun mingi eesm\u00e4rgi nimel ja teen seda teatava pingutusega.<\/p>\n

Paralleeli v\u00f5iks t\u00f5mmata tippsportlase elukutsega. Sportlase eesm\u00e4rk on tulevikus v\u00f5ita mingi kindel v\u00f5istlus v\u00f5i j\u00f5uda kuskile teatavale tasemele ning selle nimel ollakse valmis v\u00e4ga palju ohverdama – hoidma v\u00e4ga konkreetset re\u017eiimi, treenima kohati \u00fcle m\u00f5istuse palju, j\u00e4lgima toitumist, loobuma pidudest jne. Tean mitmeid atleete, kes tunnevadki lausa m\u00f5nu sellest, kui koomale nad enda jaoks need kruvid keeranud on. Sellest omaette saab naudingumoment, et ma olen nii karmi re\u017eiimi endale paika pannud ja kordagi k\u00f5rvale ei kaldu. Enamus inimeste jaoks tundub see t\u00e4iesti m\u00f5istetamatu ja isegi haiglane. Ja mingil m\u00e4\u00e4ral ongi.<\/p>\n

\u00dcha rohkem erinevate investeerimises tegelevate inimestega suheldes olen n\u00e4inud ka selles valdkonnas sarnaseid jooni. Igasuguste numbrite j\u00e4lgimisel – s\u00e4\u00e4stuprotsent, sissetulekud, v\u00e4ljaminekud, investeeringute tootlus jne – tekib hasart ning hakatakse j\u00e4rjest enam p\u00fc\u00fcdlema suuremate numbrite ja paremate tulemuste poole. Minu puhul on see hasart t\u00e4itsa olemas, kuna sisimas olen ka selline “spordihing”, kes eelmise kuu tulemustele tahab alati j\u00e4rgmisel kuul otsa panna. Aga investeerimisvaldkonnas see p\u00e4ris nii ei t\u00f6\u00f6ta. Seet\u00f5ttu proovin teadlikult ennast tagasi hoida. Kohati \u00f5nnestub paremini, vahest ei saa \u00fcldse hakkama.<\/p>\n

Nii vahukommitestis, spordis kui ka investeerimises t\u00f6\u00f6tab see n\u00f6 kannatamine juhul, kui inimesel on eesm\u00e4rk konkreetselt paigas ning see siht on selline, mis tekitab tal sisemist motivatsiooni. Vahukommitestis on selleks teine vahukomm, spordis medal v\u00f5i p\u00e4\u00e4s suurklubisse. Investeerimises on kerge seada endale numbrilisi eesm\u00e4rke, aga v\u00e4hemalt mind need ei k\u00f5neta ning mingit motivatsiooni ei tekita. Teekonna alguses motiveeris mind just finantsvabaduse p\u00f5him\u00f5te – s\u00e4\u00e4stan, kogun ja investeerin, et tulevikus ei peaks tegema t\u00f6\u00f6d, mida teha ei taha. Hiljem on eesm\u00e4rgid l\u00e4inud veidi laiemaks ning ambitsioonikamaks: lisandunud on n\u00e4iteks ka teatav geograafiline vabadus ning ka oluline elukvaliteedi kasv.<\/p>\n

Palju r\u00e4\u00e4gitakse, et oma eesm\u00e4rgid peaks konkreetselt kirja panema ning nendele pidevalt silma peale viskama. \u00dche strateegiana olen kuulnud isegi sellist tagant poolt alustamist, kus eesm\u00e4rk pannakse kirja ning siis hakatakse sealt tagasi astudes samm-sammult \u00fcles m\u00e4rkima, mida eesm\u00e4rgini j\u00f5udmiseks teha tuleb. See aitab reaalselt lahti m\u00f5testada, mis sammud ette tuleb v\u00f5tta ning kuidas investeerimisportfell ajas peab kasvama, et oleks v\u00f5imalik soovitud sihini j\u00f5uda.<\/p>\n

Mina kasutan hoopis visualiseerimist, mis on \u00fcsna levinud meetod just spordis. Sportlastel soovitatakse aeg-ajalt oma peas ette kujutada hetki, kuidas sooritatakse v\u00f5istlusel oma tegevust ning saavutatakse mingi resultaat. N\u00e4iteks jalgpallur m\u00f5tleb pisikeste detailideni, kuidas ta m\u00f5ne turniiri finaalis l\u00f6\u00f6b otsustavat penaltit, mis tema meeskonnale v\u00f5idu toob. P\u00f5him\u00f5te on, et mida rohkem selliseid hetki oma peas l\u00e4bi elatakse, seda normaalsemana need tunduvad ning \u00fchel hetkel p\u00e4riselt sarnases pingeseisundis olles on keha justkui olukorraga tuttav ja ei teki ehk nii suurt soorituskrampi.<\/p>\n

Minu peast k\u00e4ivadki aeg-ajalt l\u00e4bi hetked, kus me perega naudime investeerimisportfelli poolt genereeritavat passiivset tulu. On v\u00e4ga reaalseid unistuspilte, aga kohati lasen ka fantaasial lennata ning luban endale m\u00f5tetes luksust. Selline meetod on mind juba t\u00f5epoolest aidanud just ettev\u00f5tluses. M\u00f5ttes olen loonud endale olukordi, kus tuleb v\u00e4lja kirjutada arveid summadele, mis m\u00f5ni aeg tagasi tundusid t\u00e4iesti utoopilised. Olen harjutanud ennast m\u00f5ttega n\u00f6 suurtest summadest. Et see pole midagi erakordset ja k\u00e4ttesaamatut. Et ei tekiks seda momenti, et “ah, mis n\u00fc\u00fcd mina…”. Et 6000+ eurot puhastulu ettev\u00f5tlusest kuus koju tuua<\/a> ongi normaalne. Veel pole see minu jaoks tavaline ja normaalne, aga selliselt m\u00f5eldes ja visualiseerides varsti \u00e4kki on?<\/p>\n

Kuna igasugused \u00e4\u00e4rmused on pigem halvad, siis l\u00f5petuseks v\u00f5iks kutsuda k\u00f5iki, eelk\u00f5ige muidugi iseennast, normaalsusele. Et ei l\u00e4heks \u00fchte ega teistpidi asjadega liiale ja suudaks nautida elu nii praeguses hetkes kui ka kindlustada tulevikuks endale parem elu. L\u00f5puks on sellel investeerimisteekonnal siiski k\u00f5ige t\u00e4htsam j\u00e4tkusuutlikkus. Et oleks motivatsiooni ja tahtmist aasta-aastalt edasi liikuda. Siis on lootust kunagi ka tulemusteni j\u00f5uda. Oluline on k\u00f5rge motivatsiooni ajal endale sisse juurutada head harjumused, mis siis hiljem vankrit teel hoiavad, kui elu tahab vahele tulla ning enam nii p\u00fchendunult eesm\u00e4rgi suunas liikumiseks jaksu ei ole.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Istun siin jaanip\u00fchade j\u00e4rgsel p\u00e4eval \u00fches ilusas Eesti maakohas p\u00e4ikese k\u00e4es, l\u00e4pakas s\u00fcles ja m\u00f5tlen, et just n\u00fc\u00fcd, kui m\u00f5nus vanillij\u00e4\u00e4tis maasikatega on kurgust alla l\u00e4inud (totaalne YOLO hetk!), on \u00f5ige hetk \u00fcks blogipostitus valmis keevitada. V\u00e4rskelt sai taas lisatud kapitali Mintosesse, kus 16% Mogo laenud on liiga ahvatlevad, et neid mitte portfelli v\u00f5tta. Tuleb… Loe edasi YOLO vs kes kannatab, see kaua elab… kumb on \u00f5ige?<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1963,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"spay_email":"","footnotes":""},"categories":[10],"tags":[173,53,128,92,157],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/i1.wp.com\/elunaut.rahajutud.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/06\/teacher-teaching-with-a-stick.png?fit=512%2C512&ssl=1","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p9ZI0R-vE","jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/elunaut.rahajutud.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1962"}],"collection":[{"href":"https:\/\/elunaut.rahajutud.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/elunaut.rahajutud.ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elunaut.rahajutud.ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elunaut.rahajutud.ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1962"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/elunaut.rahajutud.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1962\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1964,"href":"https:\/\/elunaut.rahajutud.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1962\/revisions\/1964"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elunaut.rahajutud.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1963"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/elunaut.rahajutud.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1962"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/elunaut.rahajutud.ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1962"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/elunaut.rahajutud.ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1962"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}